Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Põhjus lüüa häirekella

    Kaupmeeste liidu tegevjuht Riin SaviFoto: Erakogu

    Ausaid kaupmehi mõjutab salakaubandus – piirikaubanduse hoogustumise ja salakaubanduse kasvu vahel on otsene seos, kirjutab kaupmeeste liidu tegevjuht Riin Savi.

    Aktsiisikaupade salaturu osakaal on Eestis viimase viie aastaga jõudsalt vähenenud, alkoholi puhul langenud 6 protsendipunkti (25-lt 19-le). Praegune alkoholiralli esitab sellele positiivsele trendile suure väljakutse.
    Praegu ei tea keegi, kui palju ja mis otstarbel Lätist ostetud alkoholi Eestisse tuuakse. Kuna Valka ja Ainazi poodides on hinnad kohati madalamad kui sisseostuhinnad Eestis, on tõenäoliselt palju neid, kes ei osta alkoholi kaasa ainult oma tarbeks, vaid müüvad seda moel või teisel edasi. See kõik aga liigitub juba salaalkoholi alla. 
    Praeguses mahus ja vormis piiriülene ostlemine mõjutab ka tarbija hoiakut salaturu ja maksumoraali kohta. Kui riigile laekumata jäänud käibemaksu ja aktsiisi puhul tavainimene maksumoraali ehk otseselt ei tunnetagi, siis Lätist alkoholi ostmine lisab siia uue dimensiooni. Pandipakendi kaudu. Praegu saab Eesti tarbija Lätist ostetud taara eest Eestis tagasi raha, mida ta tegelikult polegi maksnud, selle maksab kinni Eesti ettevõtja (2016. aastaga 30 miljonit pandiühikut).
    Lisaks kõigele oleks vale arvata, et aktsiisitõusu mõjud puudutavad ainult kaubandust. Kannatada saab ka turismisektor koos transpordi, majutuse, toitlustuse ja teenindusega. Kui aastaid on Eesti majandust turgutanud meie põhjanaabritest turistid, siis praegu oleme asunud neid endast mööda suunama Lätti ning samamoodi käitume ka ise – ostame Lätist.
    Kahtlemata on alkoholiaktsiiside tõusul iseenesest alkoholi tarbimist vähendav mõju ja lisaks riigieelarvesse raha teenimise eesmärgile on alkoholiaktsiis ka oluline tervisepoliitiline meede. Seejuures on aga oluline arvestada ka meid ümbritseva keskkonnaga. Kas Eesti inimeste alkoholitarbimine just sellisest aktsiisitõusudest ka tegelikult rohkem väheneb? Praegu näeme seda, et hoogustunud piirikaubandus viib alkoholi ostu ja seotud maksud Eestist Lätti, aga tarbimise toob siia tagasi.
    Lai ja pikaajaline mõju
    Palju juttu on olnud aktsiisitõusude mõjust nii riigieelarvele, majanduskeskkonnale kui ka Eestile laiemalt. Kaheldakse, kas on ikka mõju ja kas on põhjust häirekella lüüa. On küll.
    Erinevate prognooside kohaselt jääb riigil alkoholiaktsiiside jõulise tõstmise tulemusel saamata oluline tulu – suurusjärk, mille võrra on oodata alkoholi aktsiisi ja käibemaksu alalaekumist 2016.aastal on ligi 15 miljonit eurot ja 2017. aastal ligi 20 miljonit eurot. Mis see tähendab riigieelarve seisukohalt? Selle raha eest saaks näiteks sotsiaalministeeriumi praeguste plaanide järgi viia kaheksa aastat ellu alkoholist tingitud tervisekahjude ennetamist ja vähendamist, pakkudes vastavasisulisi teenuseid 40 000 inimesele. Tänavu suurendati sarnase summa eest peretoetusi (16,1 miljonit eurot), valmistati ette Euroopa Liidu eesistumist ja Eesti Vabariigi 100. aastapäeva (10 miljonit eurot) ning kindlustati riigi idapiiri (10 miljonit eurot). See ei ole väike raha.
    See on aga vaid üks osa suurest pildist. Alkoholiaktsiisi tõusu mõjud ulatuvad tegelikult kaugemale ja need on oluliselt pikaajalisemad.
    Kõigile oli selge, et alkoholiaktsiisi tõus toob kaasa hinnatõusu, siiski on praegu hinnaerinevused Eestis ja Lätis osutunud oodatust palju suuremaks. Teatud toodete puhul on Lätis müüdav alkohol praegu peaaegu poole odavam kui Eestis. Näiteks pooleliitrine Heinekeni õlu maksab Valkas 0,69 eurot ja Valgas 1,39 eurot (sh tasu ka pandi eest), Bacardi rumm vastavalt 12 eurot ja 19 eurot. Loomulikult on lisaks alkoholiaktsiisile määravad ka kiirkorras tekkinud kauplusladude väiksemat juurdehindlust võimaldavad madalamad kulubaasid, pandiraha puudumine ning muud tegurid. Valka ja Ainazisse poleks aga olnud põhjust spetsialiseeritud alkoholikaupluseid rajada, kui Eesti aktsiisipoliitika poleks selleks loonud soodsat pinnast. Spetsialiseeritud alkoholikaupluste teke on hinnavahet süvendanud.
    Põnts kohalikule väikekaupmehele
    Hoogustunud Eesti-Läti piirikaubanduse tõttu on alkoholi müük Valga kauplustes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga märgatavalt langenud – kaupmeeste liidu liikmete mai kuu müügiandmetele tuginedes on alkoholi müük võrreldes 2015. aasta sama kuuga langenud ligi 40% ning langus on olnud süveneva trendiga. Müügimahtude järsk vähenemine ei puuduta ainult Valgat ja Valgamaad, sest Eesti keskmisega võrreldes on selgelt suurem langustrend ka Võrus ja Ida-Virumaal, Pärnu- ja Viljandimaal.
    Oluline on ka see, et hoogustuv piirikaubandus ei puuduta ainult alkoholi müüki. Lätti sõites ei piirdu ostlemine ainult alkoholiga, see hõlmab üha jõulisemalt ka kütust, tubakat, toidu- ja esmatarbekaupu ning ka kohalikke teenuseid. Märksõnaks on aktsiisikaupade koosmõju.
    Aga mis siis sellest? Kas mõni Eesti kaupmees peab seetõttu Valgas või mujal oma kaupluse kinni panema? Seda ei saa välistada. Piirikaubandus puudutab kõige tugevamalt neid kaupmehi, kellel pole müügimahu langust võimalik ülejäänud Eesti või rahvusvahelise turu abil tasakaalustada. Ehk et kõige suurem surve on kohalikule väikekaupmehele ja kohalikele töökohtadele. Siin tuleb silmas pidada ka meie piirialade loomulikult kesisemat konkurentsivõimet, mis väljendub nii keskmises sissetulekus, suuremas tööpuuduses kui ka keskmisest madalamas SKPs.
    Aktsiisitõusu regionaalpoliitiline mõju on selgelt negatiivne.

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
Eesti Gaasi edu võti: pole vaja olla teistest kilomeeter ees, paarist sammust piisab
Suursaadik: Soome idapiiril avaldus Moskva ootuspärane jõhker künism
Pilt selgeks: staarinvestorid avaldavad, kas märgivad Infortari aktsiaid

TOP 100

Eesti kõige edukamad ettevõtted

Tuul pöördus: Pärnumaa edukaim ettevõte valmistub tabeli lõppu vajuma Edetabelis 132 ettevõtet
1
Eesti GaasMargus Kaasik
juhatuse esimees
2
Admiral MarketsSergei Bogatenkov
tegevjuht
3
UtilitasPriit Koit
kontserni juht
Vaata kogu nimekirja

Portfellihaldus 20 aastat investeerimiskogemust

Olulisemad lood

Raadiosaated
Rahandusminister maksude asendamisest investeerimislaenuga: see pole võluvits
Rahandusminister Mart Võrklaev ei toeta mõtet asendada maksud laenuga, investeerida see kõrgema tootlusega edasi ning suunata tekkinud tulu eelarve defitsiidi katmiseks.
Rahandusminister Mart Võrklaev ei toeta mõtet asendada maksud laenuga, investeerida see kõrgema tootlusega edasi ning suunata tekkinud tulu eelarve defitsiidi katmiseks.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Tarmo Ulla: leiutaks hoiupõrsa, mis alistab TikToki Kuidas võita noorte tähelepanu infouputuse ajastul?
Finantsteadmised on kõige kesisemad 18–29aastaste hulgas. Me peaksime välja mõtlema, kuidas viia rahatarkus just selle vanuserühmani, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.
Finantsteadmised on kõige kesisemad 18–29aastaste hulgas. Me peaksime välja mõtlema, kuidas viia rahatarkus just selle vanuserühmani, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.
Kõik arvamuslood
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
USA aktsiaturg tõusis tänavuse aasta tippu
USA peamine aktsiaindeks S&P 500 tegi reedel uue tänavuse tipu, tõustes 0,59% 4594,63 punktini.
USA peamine aktsiaindeks S&P 500 tegi reedel uue tänavuse tipu, tõustes 0,59% 4594,63 punktini.
Kõik investeerimisteemad
Articles republished from the Financial Times
Seisakuriik: Suurbritannia on rahast lage
Kas taastada või taganeda? Krüpto rasked valikud pärast FTXi langust
Kõik Financial Timesi artiklid
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Videod
Kuidas tipus lõpetada?
Sure nulliga. Kuidas võtta enda rahast ja elust viimast?
Kõik videod
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Kõik gasellide lood
Juhtimine
Eesti kõige edukam firma lõikab kasu Infortari börsileminekust
Omanikfirma ehk Infortari börsileminek avab Eesti Gaasile mõningaid uksi, sõnas tänavu edukaimaks ettevõtteks tunnistatud Eesti Gaasi juht Margus Kaasik.
Omanikfirma ehk Infortari börsileminek avab Eesti Gaasile mõningaid uksi, sõnas tänavu edukaimaks ettevõtteks tunnistatud Eesti Gaasi juht Margus Kaasik.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Suurfirmade tippjuhid jätkusuutlikkusest: iPhone’i äraviskamine pole lahendus, pikaajaline strateegia on
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
Tuhanded CNG-autod said tänasest sõidukeelu
Tuhanded CNG-l ehk surugaasil vuravad autod ei tohi alates tänasest enam teedel sõita.
Tuhanded CNG-l ehk surugaasil vuravad autod ei tohi alates tänasest enam teedel sõita.
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Auto|Piloot. Nelja erinevas kastmes Lamborghiniga Itaalia teedel – jää hüvasti, mootorite Heino Eller Eksklusiiv!
„Toon kohale, vormistan tollis ära ja toimetan Moskvasse.“ Eksperiment näitas, kui lihtne on sanktsioonidest mööda hiilida
Eesti apteegiäris käib suur näitemäng: firmavabrikud, sulavad miljonid ja näpuviga, mis ütleb rohkem kui tuhat sõna
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Tugev lumesadu pärsib Euroopas reisimist
Lõuna-Saksamaal, Austrias ning Šveitsis on reisimine tugeva lumesaju tõttu häiritud, vahendab Bloomberg.
Lõuna-Saksamaal, Austrias ning Šveitsis on reisimine tugeva lumesaju tõttu häiritud, vahendab Bloomberg.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Raadiohitid: kõik, mida teada Infortari prospektist
Infortar, Infortar ja majanduslangus – need on saateteemad, mis sel nädalal kuulajaid enim köitsid.
Infortar, Infortar ja majanduslangus – need on saateteemad, mis sel nädalal kuulajaid enim köitsid.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Põlvamaa edukaim ettevõtja: teinuks nii nagu igal aastal, poleks tulnud häid tulemusi
Mulluste tulemustega Põlvamaa aasta edukaimaks ettevõtteks tõusnud Hurmi Agro tubli tulemuse tagasid varem tehtud head kokkulepped.
Mulluste tulemustega Põlvamaa aasta edukaimaks ettevõtteks tõusnud Hurmi Agro tubli tulemuse tagasid varem tehtud head kokkulepped.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.