Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lõpp kaotatud kümnendile!

    Äripäeva peadirektor Igor RõtovFoto: Erik Prozes

    Kaotatud kümnendile tuleb tõmmata joon alla ja jalad võtta kõhu alt välja, leiab Äripäeva peadirektor Igor Rõtov.

    Möödunud nädalal teatas statistikaamet nõrgast, vaid 0,6% majanduskasvust. Sedalaadi uudis on muutunud nii tavapäraseks, et ei ületa meedias enam künnistki. Peaminister Taavi Rõivas ühmas selle põhjuseks Venemaa negatiivse mõju ning sellega oli teema ammendatud.
    Oleme kurva tähtpäeva künnisel. Eesti majandus jõudis juba 2007. aastal SKP-lt 70 protsendini Euroopa keskmisest. Mäletate, toona kõneles Andrus Ansip usutavalt ja tõemeeli Euroopa 5 rikkama riigi hulka jõudmisest.
    Nüüd aga on kümme aastat mööda läinud. Me istume koos leedukatega 74% peal ning juba selle keskmise püüdmine tundub meile ebamäärane unelm ja Soomele järele jõudmine juba täitsa lapse jutt. Märkamatult on Eesti jaoks hoiatusena kõlanud kujund – kaotatud kümnend – saamas tegelikkuseks. Sellest on kahju.
    Kõik tundub hästi minevat
    Võib ju vastu väita, et vaatamata majanduskasvu puudumisele on palgad viimasel ajal tõusnud üle 5% aastas, tööhõive on tipus, sisemaine tarbimine laes ning nii tarbijate kui ka ettevõtjate meeleolud pigem positiivsed. Oleme juba mõnda aega hellitanud riiki paremate maksulaekumistega kui nominaalsest majanduskasvust võinuks eeldada. Äkki ongi SKP majandusnäitajana oma tähtsuse minetanud ning meie sisuline heaolu edeneb ka majanduskasvuta?
    Kahjuks pole see nii. Viimaste aastate palgatõus on toimunud ettevõtete kasumite vähenemise arvelt ning pole enam jätkusuutlik. Kasumite vähenemine on omakorda andnud hoobi ettevõtete investeerimisvõimele ning pole kahtlust, et praegu majandust üleval hoidnud sisetarbimine kaua enam ei kesta. Sama puudutab ka summaarset maksulaekumist.
    Stagnatsioonispiraalist väljatulemiseks vajame uusi investeeringuid, rohkem moodsat tööstust ja kasvavat tõhusat eksporti ehk ikkagi sedasama majanduskasvu. Aeg on jätta kaotatud kümnend minevikku, võtta jalad kõhu alt välja ning panna majandus kasvama.
    Kui mõõta Eesti majanduskasvu ajateljel aastast 1991, siis oleme jätkuvalt kõige jõudsamalt kasvanud postsotsialistlik Ida-Euroopa riik. Lihtsalt meie areng aastani 2007 oli niivõrd kiire ja jõuline, et isegi 10 aastat seisakut pole meilt liidrikohta röövinud. Aeg oleks see vana mootor uuesti käima panna.
    Nähtavas perspektiivis Euroopa keskmisele järele jõudmiseks vajame 5% majanduskasvu.
    Kas see oleks võimalik ja kas me oleme selleks valmis?
    Skeptikud tavatsevad väita, et Eesti on oma majandusarengus jõudnud apogee lähedale ning ajaloolised, geopoliitilised ja muud meist mitte sõltuvad faktorid ei luba meil üle oma varju hüpata. Sama juttu räägiti ka 25 aastat tagasi, et 3% majanduskasv on meie jaoks lagi. Ometigi näitasime, et võime kestvalt kasvada ka üle 10%. Eesti oli ja on väike dünaamiline riik, kus on kõik võimalik. Piiravad faktorid on rohkem meie endi peades kui kuskil väljas.
    Moodne vasakpoolne vastuargument on, et inimestel polegi suuremat jõukust vaja ning selle nimel pingutada ja tööd teha pole ka erilist mõtet. Ehk siis keskmine eestlane kataks justkui oma vajadused 700–800 euroga kuus, talle sellest piisab. Julgen oletada, et nii moodsad või vasakpoolsed me siiski veel pole. Suurem osa meist soovib märksa enamat ja on valmis selle nimel ka rohkem panustama. Võrreldes 25 aasta taguse ajaga oleme palju haritumad ning edukalt kohanenud üleilmse keskkonnaga ning igaks läbimurdeks valmis.
    Majanduskasvu puudumise põhjust otsitakse mõnikord ka nõrkades ettevõtjates, kes on loorberitele puhkama jäänud ning ei oska ega soovi majanduskasvu panustada. See ei vasta tõele, Eestis on õnneks piisavalt tugev vaba turg ning loorberitele puhkama jäädes teevad konkurendid sulle tuule alla. Eesti ettevõtja on tervikuna märksa tugevam ja kogenum kui 10–20 aastat tagasi ja kindlalt selgete kasvuambitsioonidega. Praegu, kui kasumid on löögi all, vajab just ettevõtja majanduskasvu nagu haige hapnikku.
    Hoopis kurvem seis on olnud poliitikutega. Taavi Rõivase valitsus majanduskasvu pole vajanud. Suurt narratiivi, Soomele järelejõudmist, taheti saavutada peenviimistlusega. Paraku tõestab ajalugu veenvalt, et riigi majanduspoliitilise edu taga on tugevad teadlikud ja isepäised otsused. Eesti edu taga on olnud julge rahareform, platsi puhastamine nomenklatuurist, proportsionaalsed maksud, jõuline erastamine, ettevõtte tulumaksu kaotamine, edukas Euroopa Liitu astumine ning 2011. aasta üleminek eurole. Sealt edasi valitseb aga vaikus. Ühtegi läbimurdelist majanduspoliitilist algatust pole käima lükatud.
    Aeg on küps
    Nüüd aga peaks olema aeg küps, et ka riik võtaks oma prioriteediks majanduskasvu. Vajadus selle järele tuleb üha enam ilmsiks ning me ei saa väita, et meil pole ideid ja mõtteid. Kõik on tahte ja pealehakkamise taga.
    Septembriks on lubatud, et peaministri juures tegutsev majanduskasvu töörühm tuleb oma ideedega lagedale. Justiitsministril on juba kevadest nimekiri 64 ettepanekust, mis „puhuvad majandusele hoo sisse“. Kui sellest ei piisa, siis soovitame peaministril läbi vaadata Äripäeva Eduka Eesti konkurssidele laekunud sajad ettepanekud.
    Igatahes oleksime väga-väga pettunud, kui peaminister peaks nüüd jälle kordama mõtet, et majandusega on kõik parimas korras ja me vajame üksnes peenviimistlust. Sedamoodi majanduskasvu ei tule. Meil on vaja valitsusjuhti, kellel on julgust ja pealehakkamist, kes võtaks jalad kõhu alt välja ja teeks kaotatud kümnendile lõpu.
  • Hetkel kuum
Madis Aben: võimalik, et Eesti majandusel ei lähe siiski nii kehvasti
Võib arvata, et mustale statistikale vaatamata läheb Eesti majandusel keerulise aja kohta siiski suhteliselt hästi ning meie pika eduloo alused pole lõplikult kadunud, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben ministeeriumi blogis.
Võib arvata, et mustale statistikale vaatamata läheb Eesti majandusel keerulise aja kohta siiski suhteliselt hästi ning meie pika eduloo alused pole lõplikult kadunud, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben ministeeriumi blogis.

20 aastat investeerimiskogemust portfellihalduses

Olulisemad lood

Kui fännad EfTENit, siis see lugu on sulle
Börsil kaubeldav kinnisvarafond ehk REIT (inglise keeles real estate investment trust) annab hea võimaluse investeerida kinnisvarasse hoopis teistsugustel tingimustel võrreldes tavapärase kinnisvarainvesteeringuga. Iga kinnisvarafond või börsil kaubeldav kinnisvaraettevõte ei ole aga veel REIT.
Börsil kaubeldav kinnisvarafond ehk REIT (inglise keeles real estate investment trust) annab hea võimaluse investeerida kinnisvarasse hoopis teistsugustel tingimustel võrreldes tavapärase kinnisvarainvesteeringuga. Iga kinnisvarafond või börsil kaubeldav kinnisvaraettevõte ei ole aga veel REIT.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kristi Hõrrak: kuidas aitab ChatGPT siinset väikeettevõtjat? Aeg teha vahekokkuvõte
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Nädala lood: probleemid uusarendustega levivad nii Tallinnas kui ka Tartus
Selle nädala olulisemate lugude hulka jõudsid nii uusarenduste probleemid suuremates linnades, börsifirma Elmo Rent konflikt üürileandjaga kui ka mitme tippjuhi vahetus sobimatu koostöö tõttu.
Selle nädala olulisemate lugude hulka jõudsid nii uusarenduste probleemid suuremates linnades, börsifirma Elmo Rent konflikt üürileandjaga kui ka mitme tippjuhi vahetus sobimatu koostöö tõttu.
Virumaa variseb. Maa vajub, majad pragunevad ja ehitada ei kannata
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Automüügis läks november tempokalt
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
Piimatootjad rühkisid põllumeeste edetabeli tippu
Äripäeva tänavuse põllumajandustootjate edetabeli kaks esimest ettevõtet keskenduvad piimatootmisele, kolmanda koha hõivas tuntud viljakasvataja.
Äripäeva tänavuse põllumajandustootjate edetabeli kaks esimest ettevõtet keskenduvad piimatootmisele, kolmanda koha hõivas tuntud viljakasvataja.
Linnamehed aitasid Virumaa põllumehe firma kasumi kolmekordistada "Käesolev aasta tuleb miinusega"
Biogaasifirma osaluse müük aitas põllumehe Kalle Külaotsa ettevõttel mulluse kasumi kolmekordistada, selgub novembris äriregistrile esitatud ettevõtte majandusaasta aruandest.
Biogaasifirma osaluse müük aitas põllumehe Kalle Külaotsa ettevõttel mulluse kasumi kolmekordistada, selgub novembris äriregistrile esitatud ettevõtte majandusaasta aruandest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.