• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rail Balticu suur oht, mida eiratakse

    Endel OjaFoto: Erakogu

    Eestit võib Rail Balticuga tabada hiiglaslik majandusprobleem, mille võimalikkust valitsus on seni järjekindlalt ignoreerinud, leiab ettevõtja ja juhtimisteaduste dotsent Endel Oja (IRL).

    Praegu ei ole peale peamiselt soovunelmatele tuginevate prognooside ja AECOMi uuringu (analüüsi baasandmed tuginevad 2008. aasta andmetele) suudetud tuua esile arvutusi, mille alusel saaks otsustada projekti tasuvuse üle. Jutud nn kaasnevatest positiivsetest mõjuritest, nagu kaitsevõime tõstmine, ei ole tõsiseltvõetavad.
    Kirvega sääse kallal
    Me ei ela enam teise maailmasõja tehnoloogia tingimustes. Samuti on marginaalse tähtsusega reisijatevedu Rail Balticul ja seda väheneva mõjuga lõuna poole liikudes, sest autotranspordi teekond Poola suunas vastavalt lüheneb. Siit ka Rail Balticu kontseptsiooni peamine tehniline möödapanek: tunnistades, et selle trassi põhieesmärk on kaupade vedu kiirusel kuni 120 km/h, planeeritakse ehitada trass, mis on arvestatud rongide kiirusele kuni 240 km/h.
    Probleemi majandusliku n-ö pommi moodustab riigi planeeritav pretsedenditu omafinantseering (vähemalt 260 miljonit eurot), millele lisanduvad trassi püsivad (igavesed) hooldus- ja remondikulud iga-aastaselt alates 30 miljonist eurost, millest seni selgusetu osa peaks kaetama raudtee kasutustasu arvel. Seejuures tunnistatakse, et kuna hooldustööd vajavad spetsiifilist tehnikat, siis tuleb vastavad teenused importida. Selliste kohustuste (tõenäoliselt riigilaenu kujul) võtmine seab kahtluse alla riigi jaoks hoopis vajalikumate sisemiste infrastruktuuri investeeringute (maanteed, energeetikaobjektid) ja ka isetasuvate (näiteks Saaremaa sild) tegemise.
    Kas liiga hilja?
    Seni ei ole Rail Balticu apologeedid vastanud lihtsale küsimusele: miks ei saaks ligi kümme korda väiksema investeeringuga kasutusele võtta muutuva teljevahega veermikku ja seeläbi üldse loobuda ponnistamast uue megaraudtee rajamise nimel? Siinkohal tuleks meenutada lihtsat majanduslikku põhitõde: kaubaveo jaoks ei ole määrav mitte vahemaa, vaid hoopis veoteenuse kogumaksumus. Seega, kas valitsus esitab üldsusele sellise äriplaani, mis õigustab seniseid lootusi Rail Balticule, või kui seda ei tule, siis tunnistatakse ausalt oma viga ja loobutakse tagasipöördumatust majanduslikust avantüürist enne kui hilja.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Konstantin Eggert: Ukraina-Venemaa sõjalise kokkupõrke võimalus pole ammu nii lähedal olnud
Kremlist lähtuv Ukraina vastu suunatud varjatud hoiatuste ja otseste ähvarduste hulk on tänavu ületanud viimase seitsme aasta jooksul tavapäraseks saanud piirid, kirjutab ajakirjanik ja Venemaa vaatleja Konstantin Eggert.
Kremlist lähtuv Ukraina vastu suunatud varjatud hoiatuste ja otseste ähvarduste hulk on tänavu ületanud viimase seitsme aasta jooksul tavapäraseks saanud piirid, kirjutab ajakirjanik ja Venemaa vaatleja Konstantin Eggert.
USA aktsiaturgudel taas hoogne müügipäev
USA börside peamised aktsiaindeksid sulgusid täna eilsest märkimisväärselt madalamal nii uue koroonatüve hirmu kui ka Föderaalreservi juhi kommentaaride tõttu.
USA börside peamised aktsiaindeksid sulgusid täna eilsest märkimisväärselt madalamal nii uue koroonatüve hirmu kui ka Föderaalreservi juhi kommentaaride tõttu.
Raadiohommikus: kelle seast valitakse aasta silmapaistvaim ettevõtja?
Äripäeva toimetus valis värskelt välja kaheksa inimest, kes kandideerivad sel aastal tiitlile aasta ettevõtja. Kes ja miks esitati ehk kelle seast valik tehakse, selgub hommikuprogrammis.
Äripäeva toimetus valis värskelt välja kaheksa inimest, kes kandideerivad sel aastal tiitlile aasta ettevõtja. Kes ja miks esitati ehk kelle seast valik tehakse, selgub hommikuprogrammis.
Karma Ventures kaasas tehnoloogiasektorisse investeerimiseks 100 miljonit eurot
Varajase faasi riskikapitalifond Karma Ventures kogus investoritelt uue Baltikumile suunatud tehnoloogiasektori investeerimisfondi rajamiseks 100 miljonit eurot.
Varajase faasi riskikapitalifond Karma Ventures kogus investoritelt uue Baltikumile suunatud tehnoloogiasektori investeerimisfondi rajamiseks 100 miljonit eurot.