• OMX Baltic1,33%273,94
  • OMX Riga−0,11%871,18
  • OMX Tallinn2,32%1 749,54
  • OMX Vilnius0,09%1 058,76
  • S&P 5000,00%6 051,09
  • DOW 30−0,2%43 828,06
  • Nasdaq 0,12%19 926,72
  • FTSE 100−0,14%8 300,33
  • Nikkei 225−0,95%39 470,44
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%109,76
  • OMX Baltic1,33%273,94
  • OMX Riga−0,11%871,18
  • OMX Tallinn2,32%1 749,54
  • OMX Vilnius0,09%1 058,76
  • S&P 5000,00%6 051,09
  • DOW 30−0,2%43 828,06
  • Nasdaq 0,12%19 926,72
  • FTSE 100−0,14%8 300,33
  • Nikkei 225−0,95%39 470,44
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%109,76
  • 14.10.16, 09:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

E-allkirja vastu tõrges erasektor

Üllatuslikult on märgata mahajäämust ja tagurlikku suhtumist e-allkirja just erasektoris, kirjutab Indela advokaat Liisi Jürgen.
Liisi Jürgen
  • Liisi Jürgen Foto: Erakogu
Nii Eesti kui ka Euroopa Liidu seadusandja suund on üheselt võetud sellele, et viia asjaajamine võimalikult palju e-teenustel ja e-allkirjal põhinevaks. 
Kui eraettevõtted klientidele teenust osutades ei kasuta digiallkirja või on selle asendanud muu elektroonilise lahendusega, peaksime olema põhjendatult kriitilised. Kas see on usaldamatus riiklikult tunnustatud ja toetatud süsteemi vastu või lausa selle boikoteerimine?
Näpuga ekraanil joonistatud allkiri
Näiteks reisil olles on endiselt võimalik panga­kaardi või konto makselimiidi suurendamise soovi korral kuulda soovitust pöörduda pangakontorisse või notarisse. Eesti suurematest pankadest soovitab vaid LHV infotöötaja esmajoones esitada digiallkirjastatud taotlus, kui pangakaardi limiiti on vaja suurendada suurema summani, kui seda võimaldaks internetipanga iseteenindus.
Rida ettevõtteid on otsustanud, et paber­haldus tuleb vähemalt mingis etapis tarbijaga suheldes asendada elektroonsete dokumentidega. Tõusev trend on ekraanil näpu või abivahendiga nn joonistatud allkiri. Allkirja andjal võib jääda eksitav mulje, et tegu ongi n-ö omakäelise allkirjaga. Seaduse silmis pole aga ekraanile joonistatud allkiri võrdne omakäelise allkirjaga ning tihti ei ole võimalik selle andjat tuvastada.
Ebamugav ja kohmakas kasutus
Olenemata praeguste tehniliste võimaluste rohkusest ja e-allkirja võimalustest, järgivad e-lepingud, e-andmeankeedid ja toimingute tegemisteks vajalikud e-kesk­konnad jätkuvalt nii visuaalse kui ka funktsionaalse poole pealt pabermaailmast tuttavaid põhimõtteid, tehes nende kasutamise ebamugavaks ning kohmakaks. Ei riik ega erasektor ole tähelepanu pööranud, et elektroonilist vormi on võimalik käsitleda palju laiemalt kui pelgalt ekraanilt loetav tekst.
Uusi lahendusi välja mõeldes ja rakendades tuleks tähelepanu pöörata, et digiallkirja ja teiste elektrooniliste ­allkirjade kasutamisel peab poolte vahel sõlmitud leping olema tarbijale igaljuhul hiljem kättesaadav. Veelgi enam – tarbijal peab olema võimalus allkirjastatud dokument tervikuna alla laadida või seda muul moel salvestada. Sama peaks kehtima ka äri­kliendile.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.12.24, 12:39
Riigi IT-majad ohustavad sektori ekspordivõimet
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele