E-allkirja vastu tõrges erasektor

Näiteks reisil olles on endiselt võimalik panga­kaardi või konto makselimiidi suurendamise soovi korral kuulda soovitust pöörduda pangakontorisse või notarisse. Eesti suurematest pankadest soovitab vaid LHV infotöötaja esmajoones esitada digiallkirjastatud taotlus, kui pangakaardi limiiti on vaja suurendada suurema summani, kui seda võimaldaks internetipanga iseteenindus.

Rida ettevõtteid on otsustanud, et paber­haldus tuleb vähemalt mingis etapis tarbijaga suheldes asendada elektroonsete dokumentidega. Tõusev trend on ekraanil näpu või abivahendiga nn joonistatud allkiri. Allkirja andjal võib jääda eksitav mulje, et tegu ongi n-ö omakäelise allkirjaga. Seaduse silmis pole aga ekraanile joonistatud allkiri võrdne omakäelise allkirjaga ning tihti ei ole võimalik selle andjat tuvastada.

Ebamugav ja kohmakas kasutus

Olenemata praeguste tehniliste võimaluste rohkusest ja e-allkirja võimalustest, järgivad e-lepingud, e-andmeankeedid ja toimingute tegemisteks vajalikud e-kesk­konnad jätkuvalt nii visuaalse kui ka funktsionaalse poole pealt pabermaailmast tuttavaid põhimõtteid, tehes nende kasutamise ebamugavaks ning kohmakaks. Ei riik ega erasektor ole tähelepanu pööranud, et elektroonilist vormi on võimalik käsitleda palju laiemalt kui pelgalt ekraanilt loetav tekst.

Uusi lahendusi välja mõeldes ja rakendades tuleks tähelepanu pöörata, et digiallkirja ja teiste elektrooniliste ­allkirjade kasutamisel peab poolte vahel sõlmitud leping olema tarbijale igaljuhul hiljem kättesaadav. Veelgi enam – tarbijal peab olema võimalus allkirjastatud dokument tervikuna alla laadida või seda muul moel salvestada. Sama peaks kehtima ka äri­kliendile.