• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    E-allkirja vastu tõrges erasektor

    Liisi JürgenFoto: Erakogu

    Üllatuslikult on märgata mahajäämust ja tagurlikku suhtumist e-allkirja just erasektoris, kirjutab Indela advokaat Liisi Jürgen.

    Nii Eesti kui ka Euroopa Liidu seadusandja suund on üheselt võetud sellele, et viia asjaajamine võimalikult palju e-teenustel ja e-allkirjal põhinevaks. 
    Kui eraettevõtted klientidele teenust osutades ei kasuta digiallkirja või on selle asendanud muu elektroonilise lahendusega, peaksime olema põhjendatult kriitilised. Kas see on usaldamatus riiklikult tunnustatud ja toetatud süsteemi vastu või lausa selle boikoteerimine?
    Näpuga ekraanil joonistatud allkiri
    Näiteks reisil olles on endiselt võimalik panga­kaardi või konto makselimiidi suurendamise soovi korral kuulda soovitust pöörduda pangakontorisse või notarisse. Eesti suurematest pankadest soovitab vaid LHV infotöötaja esmajoones esitada digiallkirjastatud taotlus, kui pangakaardi limiiti on vaja suurendada suurema summani, kui seda võimaldaks internetipanga iseteenindus.
    Rida ettevõtteid on otsustanud, et paber­haldus tuleb vähemalt mingis etapis tarbijaga suheldes asendada elektroonsete dokumentidega. Tõusev trend on ekraanil näpu või abivahendiga nn joonistatud allkiri. Allkirja andjal võib jääda eksitav mulje, et tegu ongi n-ö omakäelise allkirjaga. Seaduse silmis pole aga ekraanile joonistatud allkiri võrdne omakäelise allkirjaga ning tihti ei ole võimalik selle andjat tuvastada.
    Ebamugav ja kohmakas kasutus
    Olenemata praeguste tehniliste võimaluste rohkusest ja e-allkirja võimalustest, järgivad e-lepingud, e-andmeankeedid ja toimingute tegemisteks vajalikud e-kesk­konnad jätkuvalt nii visuaalse kui ka funktsionaalse poole pealt pabermaailmast tuttavaid põhimõtteid, tehes nende kasutamise ebamugavaks ning kohmakaks. Ei riik ega erasektor ole tähelepanu pööranud, et elektroonilist vormi on võimalik käsitleda palju laiemalt kui pelgalt ekraanilt loetav tekst.
    Uusi lahendusi välja mõeldes ja rakendades tuleks tähelepanu pöörata, et digiallkirja ja teiste elektrooniliste ­allkirjade kasutamisel peab poolte vahel sõlmitud leping olema tarbijale igaljuhul hiljem kättesaadav. Veelgi enam – tarbijal peab olema võimalus allkirjastatud dokument tervikuna alla laadida või seda muul moel salvestada. Sama peaks kehtima ka äri­kliendile.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ettevaatust keskmise palgaga, see on fatamorgaana
Rääkides keskmisest palgast, oleme kohati sattunud kujutluste küüsi, mida tekitab sektorite enneolematu ebavõrdsus, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Rääkides keskmisest palgast, oleme kohati sattunud kujutluste küüsi, mida tekitab sektorite enneolematu ebavõrdsus, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Hiina telefonitootja avab elektriautode tehase
Hiina nutitelefonide valmistaja Xiaomi ehitab riigi pealinna Pekingisse tehase, kus saab aastas toota 300 000 elektriautot, vahendab Reuters.
Hiina nutitelefonide valmistaja Xiaomi ehitab riigi pealinna Pekingisse tehase, kus saab aastas toota 300 000 elektriautot, vahendab Reuters.
USA kaubanduspüha tabas ootamatu pööre
Ameerika Ühendriikide ostlejad kulutasid tänavu musta reede ajal e-poodides vähem kui mullu, vahendab Reuters.
Ameerika Ühendriikide ostlejad kulutasid tänavu musta reede ajal e-poodides vähem kui mullu, vahendab Reuters.
Advokaadibüroode TOPi võitja: võidu toob oskus muuta vajadusel kiiresti fookust
Tänavuse Äripäeva advokaadibüroode edetabeli võitis juba teist aastat järjest advokaadibüroo Cobalt. Võitudest ja nendeni jõudmisest avaldavad saladusi juhtivpartner Jaanus Mody ja partner Martin Simovart.
Tänavuse Äripäeva advokaadibüroode edetabeli võitis juba teist aastat järjest advokaadibüroo Cobalt. Võitudest ja nendeni jõudmisest avaldavad saladusi juhtivpartner Jaanus Mody ja partner Martin Simovart.