Jussi Pärnpuu • 9. november 2016
Jaga lugu:

Kes selle asja tuksi keeras?

Jussi Pärnpuu  Foto: Andes Haabu

Reformierakond ajas asju üldiselt mõistlikult, aga asja keeras tuksi 2014 võimule saanud noorpoliitikute põlvkond, leiab ettevõtja Jussi Pärnpuu.

Taavi Rõivas ei sobinud peaministriks ja see oli aru saada kohe alguses. Seda ei saa talle süüks panna, tegu võib olla ju täiesti tubli mehega. Aga peaministriks ei saanud ta ju mitte selle pärast, et säras erilise kompetentsiga, vaid veidra kombinatsiooni tulemusena, mis teenis õige lühiajalisi eesmärke.

Häda on tegelikult selles, et 30. eluaastates elukutseliste poliitikute plejaad on võõrandunud ega suuda defineerida, miks nad on seal, kus nad parasjagu on. Aur ja võhm läheb lühiajaliste poliittehnoloogiliste eesmärkide saavutamise peale, mis on aga Eesti arengu perspektiivis kaunikesti mõttetud.

Nagu parteikooli kasvandikud

Reformierakond on saavutanud palju. On lihtsustamine, kui väita, et Reformi on valitud Savisaare hirmus. Eesti majandus ja maksukeskkond on rahvusvahelisest perspektiivist vaadates täitsa hea ja stabiilsus pole pahe. Eesti on jõukam kui kunagi varem. Reform arendas koos teiste partneritega riiki vägagi mõistlikult. Asja keeras tuksi võõrandunud noorpoliitikute põlvkond, kes sai 2014 võimule ja pole suutnud end tänaseni adekvaatselt ümbritseva keskkonnaga seostada. Kõik üritused kutsuda mõistusele noormehi ja preilisid, kes põlevate silmadega punkte skoorivad ja mängu ilu naudivad, on kaasa toonud raevuka vastuseisu. See kehtib kõikide erakondade kohta ja usaldust see ei ärata.

Tänapäevane elukutseline poliitik meenutab mulle veneaegset Leningradi parteikooli haridusega kommunisti, kellel on vaieldamatud pädevused igal elualal. Partei suunab lasteaeda juhtima – palun väga, järgmisena suunab partei allveelaeva juhtima – pole probleemi. Parteiline päritolu on vankumatu kompetentsi garant.  

Mina küll ei saa aru, kustkohast tuleb nüüd äkki arusaam, et Keskerakond ilma Savisaareta on valgel ratsul kappav paleus. Savisaar oli ammu lihtsalt hernehirmutis ja pabertiiger. Keskerakonna asju ajasid juba ammugi teised inimesed. Asjad, mis on tehtud, ei ärata usaldust, pigem tuleb ikka õud peale. Koostööleping Ühtse Venemaaga on ju olemas ja toimetatakse selle vaimus. Eesti riik on Yana Toomil endiselt pinnuks silmas, varja, palju tahad, aga välja paistab ikka. Savisaare kulusid, mis tekkisid õigusruumist lahtisidumisega, maksab Keskerakond sinu ja minu raha eest edasi. Tallinna linna paralleelriik õitseb ja areneb.

Mida on vaja teha

Uus Keskerakond peab võtma selge seisukoha Ühtse Venemaa lepingu, korruptsiooni ja Tallinna paralleelriigi suhtes, küll valija seda premeerib. Aga lühiajaline punktivõit on ju nii magus, et metsa  jälle puude taga ei näe.

Uus valitsus peab tegelema Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime parandamisega. Palju on tehtud hästi, seisak on olnud, aga ongi hea uue hooga kobeda baasi pealt edasi areneda. Välisinvesteeringute jaoks peaks Eesti saama uuesti atraktiivseks asukohaks. Majanduskasvul alternatiive ei ole. Vähese veelgi efektiivsem ümberjagamine ei vii kuhugi – ettevõtte tulumaks ja progresseeruv tulumaks on saatanast, me ei ole ligilähedaseltki nii rikkad veel.

Tegelema peaks absoluutse vaesusega, seal on teha küll. Madalapalgalised, osaajaga töökohad peaks olema odavamalt tehtavad. Defineerida on strateegilised eesmärgid ja asuda neid kangekaelselt ellu viima, mis on tegelikult raske töö.

Äripäev pöördus eile kolme- ja poolesaja arvamusliidri, omaniku ja juhi poole, kellelt palus kommentaare käimasoleva suure poliitilise muutuse kohta. Laekunud vastuseid avaldame jooksvalt, üldistuse teeme nädala lõpus ilmuvas kokkuvõtlikus loos.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum