Ajaloost on kuhjaga näiteid, kui targad ja kõrge intelligentsuskvoodiga (IQga) inimesed on börsile investeerides lähtunud emotsioonidest ja otsustanud seetõttu suisa lapsikult.

1720. aasta kevadel otsustas geeniusena maailmaajalukku läinud Sir Isaac Newton, et ei suuda börsil hullunud rahvamassiga sammu pidada, ning müüs kõik enda South Sea Company aktsiad, mis tol hetkel oli Inglismaa kuumim väärtpaber. Newton teenis tehinguga 100% kasumit. Buum ja peataolek aktsiaturgudel jätkus ning mõned kuud hiljem ei jätnud üldine eufooria mõjutamata ka Newtonit, kes ostis uuesti South Sea aktsiaid, ja märksa kõrgema hinnaga, kui müüs. Mull lõhkes ning Newton kaotas 20 000 naela, mis tänapäeva vääringus on umbes 3 miljonit eurot.

Teine näide sellest, et kõrgem IQ ja haridus ei ole piisavad tegemaks edukaid investeerimisotsuseid, on 1998. aastast, kui kokku kukkus riskifond Long Term Capital Management, mida juhtisid mitu matemaatikut, arvutiteadlast ja isegi kaks Nobeli majanduspreemia võitjat. Mõne nädalaga kaotas fond 2 miljardit dollarit ja selle kokkuvarisemine oli lausa nii suur, et ähvardas endaga kaasa tõmmata terve maailma finantssüsteemi.

Kuidas on aga lood päevakauplemisega? Ka päevakauplemisel on oluline roll emotsionaalsel intelligentsusel (EQ), kuna edukal kauplemistehingul moodustab psühholoogia osakaal lausa 80%.

Need, kes lasevad kauplemistehingutel end emotsioonidest juhtida, satuvad kergelt raskustesse. Siis pole ka imestada, et börs hakkab üha enam meenutama pigem kasiino ruletilauda, kus pidevalt pannakse proovile enda õnn, mitte kui kohta, kus saab raha teenida kaalutletud ja mõistuspäraste otsustega.

Psühholoogilise poole vajadust kipuvad investorid tihti alahindama, justkui peituks kogu tõde fundamentaalses ja tehnilises analüüsis. Need on ainult väike osa edukast investeerimisest.

Ka vajadus pidevalt investeerida ja turule raha paisata on märk sellest, et börs on hakanud investori peas kasiinot meenutama. Sest ka tegemata jäetud tehing on investeerimisotsus.

Investeerimine on tegelikult lihtne. Üks katse näitas, et isegi ahvid said hakkama aktsiate ostmisega. Kuid investeerimine muutub raskeks siis, kui karjainstinktiga minnakse kaasa, aktsiaid ostetakse kõrgelt hinnatasemelt ja kui üha enam sekkuvad investeerimisotsustesse emotsioonid.