Targad töökohad linnast kaugemale

Kunnar Kukk ja Pärtel-Peeter Pere. 02. märts 2017, 13:30
Kunnar Kukk
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170302/OPINION/170309917/AR/0/Kunnar-Kukk.jpg

Tarkade töökohtade koondumine ühte-kahte suurkeskusse ei ole mõistlik Eesti ühtlast arengut silmas pidades. Vaja on rohkem tarku töökohti väljaspool Tallinna ja Tartut, leiavad Proeksperdi tootejuht Kunnar Kukk (pildil) ja Tendensor International AB tegevjuht Pärtel-Peeter Pere.

Tallinna rahvastiku kasv on keskmiselt 0,5% aastas. Nii Tartu kui Tallinna ümber toimub valglinnastumine ning Harjumaa SKP annab 61,3% riigi omast. Tarkade töökohtade ühtlasem jaotumine aitaks pääseda riigil keskmise sissetuleku lõksust, arendada teisi tõmbekeskusi ja tuua elanikele lähemale kõrgema lisandväärtusega tööd.

Kuidas tuua linnadesse inimesi tagasi? Näiteks neid, kes kunagi läksid Tallinna tööle, aga kes võib-olla tahaksid naasta kodukanti, vanemate juurde või lihtsalt rahulikuma ja ehk inimlikumagi eluviisi juurde? Või kes tahaksid oma tööelu alustada, kuid kellele ei jagu huvitavaid töökohti? Selleks peavad pingutama nii riik kui ka kohalik võim koostöös ettevõtjate, haridusasutuste ja kolmanda sektoriga.

Suurema lisandväärtusega töökohad tähendavad reeglina töötajale kõrgemat tasu ja ühiskonnale kõrgemat maksutulu, suurendades seeläbi kohaliku omavalitsuse eelarvet proportsionaalselt rohkem kui väiksema lisandväärtusega töökohad. Samuti suurendavad töökohad teenuste arvu, mis on vajalikud tarkade töökohtade ümber. Võime näiteks tugineda California ülikooli majandusprofessori Enrico Morretti uuringutele. Üks tark töökoht loob enda lähikonda vähemalt viis töökohta: töötegijale vaja on juuksurit, arsti, süüa, kohvikuid, meelalahutust ja muudki.

IT annab suurema lisandväärtuse

IT-sektor pakub suuremat lisandväärtust töötaja kohta. Tarkvaraarenduses on lihtsam luua töökohti kui mööbli- ja elektroonikatööstuses, kulud ja riskid ei ole nii suured, küll aga mõju, võimalused ja perspektiiv. Seda ning eelnevat arvesse võttes võiks riik ja kohalikud omavalitsused kaaluda investeeringute meelitamisel senisest oluliselt enam elu- ja töökeskkonna müümist ettevõtetele ja töötajatele, kes loovad suuremat lisandväärtust. Tuleb mõelda ka koha enda lisandväärtusele. Selle järele on nõudlus ning selle eest makstakse.

Nutikate töökohtade loomisel Tallinna ja Tartu kõrval Pärnus, Kuressaares, Viljandis, Haapsalus ja mujal on häid näiteid. Pakirobotite tootja Cleveroni peakorter asub Viljandis, NAS Electronics Kuressaares ning Proekspert avas lisaks Kuressaarele kontori Pärnus. Proeksperdi kogemusel võib öelda, et peamisteks, kuid mitte ületamatuks takistusteks saab olema sobiva ärikinnisvara vähesus väiksemates maakonnakeskustes ning piisavalt hea tööjõu leidmine. Õige tööjõu leidmine on üha määravam otsevälisinvesteeringute saamisel.

Parimad pead tulevad tööle sihtotsinguga. Praegu tulevad tööle need, kes on väiksemate linnadega juba varasemast seotud, kuid selleks, et meelitada uusi talente elama ja tööle, tuleks linnadel enam tegeleda elu- ja töökeskkonna parandamisega, seejärel turundamisega. Vaja on terviklähenemist ja talendistrateegiat, reaalseid muutusi. Ehk brändimist: visiooni, partnereid ja tegusid, lõpuks ka turundust.

Tulevikutöökohad on eelkõige teadmustöötajad, kes kasutavad väärtuse loomiseks intellektuaalset kapitali. Paljud automatiseeritavad lihtsamad tööd täna on peagi toetatud või asendatud robotitega.

21. sajandi töösuhted ning töötamine on juba muutunud ja muutub veelgi. Töötajate autonoomsus ning seeläbi nende konkurentsivõime tööturul kasvavad. Eriti tuleks eeldada seda Y- ja Z-generatsiooni puhul. Uuringuid on palju, aga teatavat üldistust lubades soosib tulevik horisontaalset juhtimiskultuuri, loovaid töökohti, millel on ka teatav sotsiaalne roll või suurem eesmärk täita. Selle kõige juures suureneb linnade valik ehk pakkumine. Tehnoloogia ja linnade arenedes saavad inimesed nõuda ja valida üha rohkem neile sobivate linnade seast. Hinnatud urbanisti Charles Landry uuringuil valib üha rohkem inimesi elukohta elustiilist lähtuvalt. Loeb linna- ja elukeskkond, teisel kohal on töö. Näiteks kui sulle meeldib elada rohelises, kihava kultuurieluga, mereäärses, arenenud (ehk elementaarse) jalgrattakultuuriga, mäe veerel, külma või sooja kliimaga linnas, siis… sõidad sa sinna tööle.

See on sama laialdane trend kui jätkuv linnastumine: üha enam inimesi tahab elada linnades. Sest loovad inimesed tõmbavad ligi teisi inimesi. Uued mõtted, innovatsioon, inspireerivad kohtumised ja vestlused, millest sünnib uus ettevõte, sõprus, miskit loomingulist – see on elu, mis kihab linnades, kus on võimalik kohata teisi enda- ja teistsuguseid. 

Targad valikud

Üha enam kohti Põhjalas, Euroopas ja mujal tegutsevad aktiivselt talentide ja ettevõtete meelitamisel. Jätkusuutliku kohaliku majanduse kasvu nimel töötavad koos avalik ja erasektor, ülikoolid ja MTÜd. Oma linna või regiooni nimel luuakse võimalikult terviklik pakkumine. Kohapõhist atraktiivsust juhitakse ning hallatakse. See eeldab aga laiapõhjalist tööd. Loosungid ja reklaamid “Siin on hea elada!” on kasutud, kui seal pole sisu. Hästi disainitud (hea sisu ja vorm) pakkumine loeb.

Konkurentsieelis on piirkondadel, mis suudavad investoritele pakkuda professionaalset ja mitmekülgset tuge. Investori tulek ei tähenda võitu ja töö lõppu (nn investor aftercare). Ta vajab sisseseadmist, bürokraatia läbimist, lubade taotlemist, tööjõu, kontori, korterite, teenuseosutajate, allhankijate ning lasteaedade-koolide leidmist. Inglise keeles, hõlpsasti ja sujuvalt. Töö jätkub, kui mitte alles ei alga.

Töökäte leidmiseks on oluline, et tark töökeskkond ühilduks elukeskkonnaga ja pakuks inimestele seda, mis panevad ühe või teise linna, asukoha ja töökoha kasuks otsustama. Nii mõnigi inimene ei soovi elada ehk Tallinnas, kus lasteaiakohti ei jagu, liiklus on närviline – kui tööle ja koju sõita autoga pool tundi päevas teeb see aastas ligi viis ööpäeva.

Mis siis, kui vahemaad oleksid väiksemad, lasteaiakohti ka päriselt saadaval ning jalgrattaga sõit sama elementaarne kui Helsingis, Örebros, Malmös, Turus, Oulus, Tamperes, Århusis, Stavangeris ja teistes Põhjala (väike)linnades? Kui panna nendele “pehmetele” kaalutlustele numbrid taha, võime küsida: mis siis, kui soovitud linnas elamiseks pole auto ostmine esmavajalik?

Kui soodustame tarku töökohti, mis võimaldavad kaugtööd, ei sea füüsilisi piire meeskondadele, siis muutub olulisemaks elukeskkond. Nagu see on juba muutumas olulisemaks mujal. Sümbioosis töökeskkonaga saab võtmetähtsuseks küsimus, kuidas pakkuda töötajaile parimat ja huvitavaimat kombinatsiooni neist kahest. See ongi keskmiste ja väikelinnade võimalus.

Need ettevõtted ja linnad, kes mõtlevad pikemaks perspektiivis, kujunevad atraktiivseks ka targale tööjõule. Nii Eestis kui ka meist põhja pool.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, ACE Logisticsi, Eesti Gaasi, Silberauto, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. March 2017, 13:36
Otsi:

Ava täpsem otsing