Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik peab kapitaliturgu arendama

    Kaarel OtsFoto: Andres Haabu

    Kapitaliturgude arendamise hoovad on riigi käes, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots.

    Igasugune muutus on alati keeruline. Olgu selleks suitsetamisest loobumine, teiste tähelepanelikum kuulamine või kapitaliturgude arendamine. Potentsiaalne positiivne mõju arusaadav, kuid vaatamata sellele pole muutust alati kerge teoks teha. Lugesin, et vaatamata teadvustatud riskidele ei proovigi suitsetamisest loobuda kaks kolmandikku nendest, kes on seda soovi väljendanud. Kümnest proovijast ebaõnnestub üheksa. Lõpuks õnnestuja saab hakkama alles kuuendal katsel. Keeruline. Aga tasub pingutamist?
    Kust tuleb meie riigi rikkus? Millist majandust me tahame? Kui vastustes käivad läbi sõnad kasv, efektiivsus ja innovatsioon, siis on oluline arendada kohalikku kapitaliturgu. Kõige paremad võimalused selleks on meie valitsusel. Sekkudes õigel ajal, õiges kohas ja õigete vahenditega on võimalik riiki tuua välisinvetseeringuid, mis panustavad meie ettevõtete ja keskkonna arengusse. See aeg on praegu.
     
    Kas teeme ära?
    Eesmärk? Toimiv kapitaliturg, kus Eesti ettevõtetel ja investoritel on alternatiive raha kaasamiseks ja investeerimiseks. Muide, riikides kus on selliselt toimitud, on  kordades arenenum kapitaliturg ja kiirem majanduskasv. Lihtne? Ongi, aga seda pole olnud kerge teostada. Kas kuulume kahe kolmandiku hulka või võtame end kokku ja teeme ära?
    Eelmise aasta lõpus koostas AFME (The Association for Financial Markets in Europe) põhjaliku uuringu, milles analüüsiti 11 Euroopa riigi (EU11) kapitaliturgude hetkeseisu, takistusi ja võimalusi. Need riigid on Eesti, Läti ja Leedu, Rumeenia, Bulgaaria, Horvaatia ja Sloveenia ning Poola, Tsehhi, Ungari ja Horvaatia. Riigid, mida iseloomustab sarnane taust nii ajaloo, jõukuse kui ka vanuse poolest. See tähendab seda, et EU11 riikide kapitaliturud on arenenud tänaseks orienteeruvalt sama kaua, jaeinvestoreid on ühe põlvkonna jagu, jõukuse tase on võrreldav, väljakutsed institutsionaalsete investoritega (sh pensionifondid) on sarnased jne.
    Paraku nähtub, et ka EU11 riikidega võrreldes on Eesti kapitaliturg vähem arenenud (teiste Euroopa riikidega on vahe veel suurem). Uuringus leitakse, et paremini arenenud kapitalituru tingimustes saaksid need riigid oluliselt kiiremini kasvada – erasektor saaks kaasata raha peale pankade ka kapitaliturgudelt ning seeläbi finantseerida ambitsioonikaid projekte, mis mõjuvad positiivselt nii tööhõivele kui SKTle. Ning loomulikult oleks seeläbi võimalik riigi kodanikel ja pensionifondidel investeerida oma sääste kohaliku ettevõtluse ja riigi arengusse. Kõlama jääb seisukoht, et ilma riigi panuseta on vahe vähendamine arenenud riikidega väga keeruline. Samas võidaksid sellest kõik turuosalised.
    Miks mitte erasektor?
    Seetõttu pean oluliseks tunnustada meie valitsuse seniseid pingutusi Eesti kapitalituru arendamisel – nii otsus riigiettevõtted osaliselt börsile tuua, võlakirjade kaalumine investeeringute tegemisel, kaasamaks kohalik elanikkond riigi tegemistesse kui ka teised initsiatiivid. Targalt tegutsedes on võimalik saavutada oluline ja positiivne muutus, millest kerkib kasu kõigile. Jääb vaid soovida edu juba ette võetud projektide teokstegemisel (Tallinna Sadam, Enefit Taastuvenergia) ja julgelt järgmiste ettevõtete ja projektide kallale asumist. Kõiki neid ettevõtmisi toetab ka paar aastat tagasi Euroopa Komisjoni loodud kapitaliturgude liit, aga ka meie enda pensionifondidesse ja hoiustele kogunenud kümme miljardit eurot.
    Kindlasti leidub küsijaid, et miks riik sekkuma peab ja miks erasektor seda ise ei arenda. Vastus on lihtne: aeg kapitaliturgude arengule tõuke andmiseks on küps ja selle hoovad on just riigi käes. Riigi peamine eesmärk majanduses on ettevõtjatele tingimuste ja keskkonna loomine. Riigi pidamine on kallis ja üha kallimaks läheb, kulutustele katteallikate otsimine intensiivistub. Kapitalituru areng aitab majanduskasvule kaasa ja kriise pehmendada. See pole mitte tüütu kohustus, vaid väärt võimalus. Mitmekesistades rahastamisvõimalusi aitab riik kujundada keskonda, kus on vähem toetusi ja rohkem turgu, kus võivad teoks saada paljud projektid, mis  seniste võimaluste raames oleks riiulile jäänud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Leslie Leino: on aeg hämarate Hiina ettevõtete taust läbi valgustada
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
DelfinGroupi poolaasta mahud kasvasid järsult
AS DelfinGroupi esimene poolaasta oli ettevõtte ajaloos edukaim periood laenu väljastamisel ja kasutatud kaupade müügis.
AS DelfinGroupi esimene poolaasta oli ettevõtte ajaloos edukaim periood laenu väljastamisel ja kasutatud kaupade müügis.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Raadiohommik: millal kord kiire hinnatõus maha rahuneb?
Neljapäevases hommikuprogrammis räägime värskest inflatsiooninumbrist, kiiresti kallinevast toidust, kriisidest taastuvast Tallinkist ja kuulete, mis krüptomaailmas praegu toimub.
Neljapäevases hommikuprogrammis räägime värskest inflatsiooninumbrist, kiiresti kallinevast toidust, kriisidest taastuvast Tallinkist ja kuulete, mis krüptomaailmas praegu toimub.
Pirita linnaosavanemat kahtlustatakse altkäemaksu võtmises Asjasse segatud ettevõtja: kahjuks ei saa kommenteerida
Eile pidasid kaitsepolitsei ametnikud kinni neli inimest, keda kahtlustatakse korruptsioonikuritegudes. Keskerakondlasest Pirita linnaosavanemat Tõnis Liinatit kahtlustatakse altkäemaksu võtmises.
Eile pidasid kaitsepolitsei ametnikud kinni neli inimest, keda kahtlustatakse korruptsioonikuritegudes. Keskerakondlasest Pirita linnaosavanemat Tõnis Liinatit kahtlustatakse altkäemaksu võtmises.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.