Hiinlasele müüge kallilt

Alibaba vanemanalüütik Ou Yang Cheng rääkis Kesk-Hiina suurlinnas Chengdus toimunud e-kaubanduse konverentsil, et pikemas perspektiivis on kogu kaubandus maailmas mingil viisil e-kaubandus. See on muidugi pisut kallutatud oletus: tõenäoliselt jäävad ka füüsiliselt poed alles, kuid siiski on kaubanduses toimumas väga kiired muutused ja e-kaubanduse mahud kasvavad lähiaastatel oluliselt.

E-kaubanduse hoogustumine on ülemaailmne megatrend: seda ei iseloomusta mitte ainult e-poodide hulga ja eri teenuste kasv viimastel aastatel, vaid ka logistika ja postiteenuste mahtude kiire kasv – pakiautomaatide ja kullerteenuste aktiivsem kasutamine ning uute teenusepakkujate esilekerkimine.

Eesti pole siin Euroopa kontekstis paraku esirinnas – Eurostati andmetel kasutas eelmisel aastal e-kaubanduse võimalusi Suurbritannias ja Taanis üle 80% elanikkonnast, Eestis aga alla 60%, mis on vaid natuke üle ELi keskmise.

Arvestades Eesti tegelikke eeldusi, on siin päris kiire arenguhüppe võimalusi. Omniva ja statistikaameti andmed kinnitavadki, et Eesti elanikud kasutavad e-kaubanduse võimalusi üha rohkem. Statistikaameti andmetel näiteks suurenes aprillis-mais ka just posti või interneti teel kaupu müüvate kaupluste müügitulu – nende müük kasvas aastaga 32%, samal ajal kui jaekaupluste müügitulu suurenes keskmiselt 6%. Viimaste andmete kohaselt on Eesti elanike hulk, kes interneti kaudu midagi ostnud, kasvanud juba 65%ni, kuid see maht jääb siiski oluliselt alla ka lähinaabritele Rootsile ja Soomele ja isegi näiteks Prantsusmaale. Seega on võimalusi rohkemaks.

Hiinas on aga e-ostlejaid peagi miljard. Hiina on väga suur turg ning sinna tuleks üritada Eestis toodetud kaupu müüa. See pole kindlasti lihtne, aga ka mitte võimatu.

Eesti veebipoode usaldatakse Eestis tunduvalt rohkem kui välismaiseid. Nii on see ka Hiinas. Oluline takistus ettevõtjate ja klientide vahelise kontakti loomisel on keelebarjäär. Kui soovida Hiina tarbijale midagi müüa, tuleb seda teha ikkagi hiinakeelses keskkonnas. Eestis e-kaubanduse kanaleid arendavad ettevõtted pole sellele kuigi palju tähelepanu pööranud.

Teine oluline aspekt on asjade kohaletoimetamise kiirus. Hiinast jõuavad pakid Eestisse väga kiiresti ja logistiliselt on seda Omniva kaasabil võimalik tulemuslikult korraldada ilmselt ka vastupidises suunas. Rongiga jõuavad kaubad Euroopast Hiinasse ja vastupidi umbes kahe nädalaga, laevaga võib kuluda ka kolm korda kauem. Lennukiga saab kiiresti – mõne päevaga.

Ehkki transpordi kiirus on oluline, on e-kaubanduses erakordselt oluline ka kauba kohaletoimetamise hind. Euroopa ja Hiina vahelise e-kaubanduse kiire areng avab seega ka uusi võimalusi meie logistika ja teistele seotud sektoritele Eestis kohapeal, seda nii transpordiühenduste, vaheladude või logistikakeskuse kui ka uute piiriüleste e-teenuste kujul, k.a tolli- ja maksuprotseduure tõhustades.

Kolmas probleem: väikeste riikide e-poodidel on raske konkureerida suurte riikide e-poodide kaubavalikuga – Amazon ja Alibaba tunduvad liiga mastaapsed. Seda polegi aga tarvilik teha, ka näiteks Hiinas on lugematul hulgal nišitooteid pakkuvaid e-poode – ja needki kasvavad väga kiiresti. 

Hiina puhul on kindlasti oluline pöörata tähelepanu ka sellele, millised muudatused on toimumas makseviisides. Kui eestlased eelistavad enamasti ostude eest tasuda pangaülekande või krediitkaardiga, siis Hiinas koguvad jõudsalt populaarsust digitaalsed rahakotid, näiteks Alipay või WeChat Pay, millel on Hiinas vastavalt juba 450 miljonit ja 600 miljonit kasutajat.

Eesti tootjatel on väga raske konkureerida märksa odavamate Hiina toodetega. Kuid Hiinas nagu ka Eestis tellitakse praegu üha rohkem Hiinas soodsalt toodetud kaupade kõrval tuntud rahvusvaheliste tootjate kvaliteetseid originaalkaupu ja teenuseid. Seda peaks silmas pidama ka piiriülese e-kaubanduse arendamisel Hiinaga – me ei peagi üritama konkureerida odavamate kaupade segmendis. Meie märk Hiina turul on piltlikult väljendudes ikka Esteloni kõlar, Stigo jalgratas või Estonia klaver – ehk hea ja kvaliteetne ning mitte sugugi odav toode.