Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rail Baltic ühendab, mitte ei lahuta

    Foto: Panthermedia

    Rail Baltic laseb pärnakatel tagasi koju kolida, väidab Port Arturi omanik Viljo Vetik.

    Eesti on väike riik ja vahemaad pole pikad, kuid sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus tähendab paljude jaoks, et väljaspool Tallinna polegi elu. Vähemalt mitte elamisväärset elu. Infrastruktuuri investeeringud aitavad neid vahemaid vähendada nii ajalises, ruumilises kui ka majanduslikus mõttes.
    Kui kahetunnise autosõidu asemel on kiirraudtee valmides Pärnu Tallinnast 40 minuti kaugusel, siis see muudab väga paljut. Maailma mastaabis mõeldes muutub Pärnu justkui Tallinna äärelinnaks. Lisaks annavad uued taristud uusi võimalusi ettevõtlusele, mis tähendab ka uusi töökohti ja võimalust üldse mitte pendeldada. Põlised pärnakad saaksid Tallinna lähiümbruse põldudelt kodulinna tagasi kolida. Uskuge või mitte, aga Tallinnas elamine ei ole iga eestlase unistus. Veelgi vähem on see igaühele taskukohane. Palju lähemale tuleb ka Riia, mis on pärnakatele olnud läbi ajaloo oluline linn.
    Kui nelja tunni asemel saaks Stockholmist Pärnusse tunniajase lennureisiga, muudaks see meid kohe kättesaadavaks ja Pärnu reaalseks puhkamisvõimaluseks ka rootslastele, kes seni paljuski logistiliste põhjuste tõttu Eesti suvepealinna kuigi palju ei jõua. Paaripäevase puhkuse jaoks ei viitsi keegi tunde reisimise alla panna.
    Muidugi ei ole taskukohane ega mõistlik ehitada lennujaamu igasse Eestimaa otsa, kuid selge visiooniga ettevõtjaid võiks siiski kuulata. Näiteks Pärnus on tegemist konkreetse vajadusega – on olemas spaad ja puhkamisvõimalused, nüüd on vaja ka üha enam turiste siia kohale tuua, et investeeringud ennast ära tasuks. Pärnus on võimalik kolme-neljakuulise sesoonsusega teenida tulu, mida Tallinnas kunagi ei teeni. Õnneks on majandus- ja kommunikatsiooniminister Kadri Simson seda vajadust ka mõistnud ning lennujaama renoveerimistööd on silmapiirile tekkinud.
    Muidugi on naeruväärne, et leidub poliitikuid, kes justkui elades elevandiluust tornis ütlevad avalikult, et ettevõtjad ärgu nurisegu, vaid huvi korral maksku ise infastruktuurirajatised kinni. Üks selline tuntud poliitik on meil ka siin Pärnu kandis olemas, kes paar aastat tagasi riigikokku suundudes lubas maad ja ilmad kokku. Paraku oli temast Pärnu rahvale tolku nii palju, kui ta ennast ise üleriigilises meedias eksponeeris kui suurt investorit. Julgen kahelda, kas see asjaolu meie kanti rohkem investeeringuid toob.
    Ettevõtluse ja seeläbi ka majanduse õitsemiseks ongi vaja luua eeldusi ning vahel ka neid toetada, et äri liikuma saada. Üksikute heade projektikirjutajate toetamise asemel annab infrastruktuur palju laiema abi – see on kala asemel õng. Piirkonnad, mis ei ole Tallinn, sh Pärnu, ei vaja isegi soodustusi, mida mõni erakond tahab peale suruda, vaid ikka eelkõige võrdväärseid tingimusi ja investeeringuid.
    Kusjuures riiklikeks investeeringuteks on ju võimalused odava raha ja madala võlataseme näol täiesti olemas ja kättesaadavad. Uskumatu, et on nii palju poliitikuid ja niisama arvajaid, kes seisavad selle võimaluse kasutamise vastu. Millal siis tegutsema peaks – kui Eesti on täiesti inimestest tühjaks jooksnud ja töökäte puuduse tõttu ka välisinvestoritest ilma? Haldusreformiga räägitakse tugevamatest omavalitsustest, aga mis kasu neist on, kui inimesed leiavad, et elada ja töötada väärib ainult pealinna ümbruses. Inimesed on vaja omavalitsustesse tagasi suunata – seda ei saa aga teha, kui riigi tasandil räägitakse kogu aeg ainult Tallinna ja Tartu niigi tugeva positsiooni tugevdamisest.
    Usku piirkondlikku potentsiaali näitaks ka Rail Balticu kaubaterminali ehitamine. Jällegi – kui ei anta isegi võimalust siinsetele ettevõtjatele infrastruktuuri täielikult kasutada, siis ei olegi mõtet rääkida, et Eestis võiks olla veel elu ja ettevõtlust väljaspool pealinna ja selle lähiümbrust.
    Ma usun, et Pärnu ei ole kümne aasta pärast enam seesama linn, mis ta on praegu. Tänu investeeringutele muutub see palju suuremaks ja elavamaks. Nutikatel ettevõtjatel tuleb aga tegutsema hakata juba praegu, mitte siis, kui muutused on toimunud ja turg täis. Üheskoos tuleb ka häält teha, et investeeringud realiseeruksid ja poliitikud ei unustaks, et kogu Eestimaa on ettevõtlikke inimesi täis.
    Metsad, rabad ja rohelus on väärtus, mida tuleb hoida, kuid kui ettevõtjatel pole tegevust toetavat kaasaegset infrat ja töötajaid, siis on sellest vähe kasu. Inimestele meeldib nokkida Rail Balticu tasuvusanalüüsi kallal ja öelda, et analüütikud ei tea, millest nad räägivad. Aga analüütikud on välja toonud potentsiaali, mida nüüd erksad noored, keskealised ja vanad ettevõtlikud inimesed peaksid ja kindlasti hakkavadki realiseerima. Antagu ainult võimalus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehituspood Viimsis paneb uksed kinni: "Ootame tormiseid aegu“
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Eksperdid: Eesti pensionisüsteem toetub liiga raskelt esimesele sambale
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Autoaktsiad: GM rõõmustas investoreid, Tesla kurvastas
USA börsidel noteeritud autofirmade kolmanda kvartali müügitulemused paranesid nii General Motorsil kui ka Teslal, kuid viimase aktsia läks uudise peale langusse.
USA börsidel noteeritud autofirmade kolmanda kvartali müügitulemused paranesid nii General Motorsil kui ka Teslal, kuid viimase aktsia läks uudise peale langusse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Elektri universaalteenuse hinnaarengu määrab saastekvoodi turg
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Olulisemad lood

Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.