Euroopa Liidu rändlusregulatsiooni jõustumine nõuab nii mõnelgi pool võrkudesse tugevaid investeeringuid, mis omakorda avaldab mõju hindadele, leiab Telia Eesti erakliendiüksuse direktor Holger Haljand.
Euroopa Liidu rändlusregulatsiooni jõustumine suve hakul on näide sellest, kuidas lühikese ajaga muutub ühe teenuse kasutamine väga tuntavalt.
Internet on viimase paarikümne aasta jooksul ühiskonda kõige enam mõjutanud tehnoloogiline saavutus. Nii nagu muutis lennundus eelmisel sajandil reisimist, on internet muutnud seda, kuidas me täna suhtleme, õpime, töötame, reisime ja puhkame. Seepärast on igati loogiline, et kui inimesel on võimalus internetti endaga kaasas kanda, siis seda ka tehakse.
Lõppkasutaja jaoks on kõige tuntavam ja olulisem muutus kahtlemata seotud hinnaga. Mobiilsideteenuste hinnad langesid regulatsiooni mõjul 85%, mis omakorda rajas teed mitmele teisele muutusele. Näiteks kasvas märkimisväärselt nende inimeste hulk, kes loobusid reisile suundudes oma nutiseadmes mobiilse andmeside väljalülitamisest. Varem oli selline samm paljudele üsna tavapärane, kuna hilisemate üllatusarvete vältimiseks oli kõige kergem oma seadmes mobiilne andmeside lihtsalt välja lülitada. Nüüd oleme tunnistajaks vastupidisele trendile, mis alles süveneb.
Maht kasvas mitukümmend korda
Teine asi, millele prognoosisime järsku kasvu, oli reisimisel tarbitav mobiilse interneti maht. Kui 2016 jaanuaris tuli kohalikule turule pakkumine, mis võimaldas mobiilset internetti kasutada kõigis Baltimaades ja Skandinaavia riikides Eesti hinnaga, olid muutused inimeste kasutusharjumustes drastilised: välisriikides tarbitav mobiilse andmeside kogumaht suurenes mitte kordades, vaid kümnetes kordades. Täpsemalt 33 korda. Kõik see toimus vaid mõne kuuga. Seepärast olime ka tänavu suvel valmis sarnaseks stsenaariumiks ning laias laastus nii ka läks: eestlaste tarbitavad mobiilse interneti mahud on Euroopa Liidu eri piirkondades suurenenud kohati kuni paarkümmend korda. Ainuüksi Telia kliendid kasutavad täna Euroopa Liidu riikides ca 150 miljonit megabaiti mobiilset andmesidet kuus.
Loomulikult seab senisest aktiivsem mobiilse interneti kasutamine reisil olles väljakutse erinevate operaatorite võrgule. Kui turismihooajal külastab mõnda piirkonda tavapärasest kümneid kordi rohkem mobiilse interneti kasutajaid, peavad operaatorite võrgud selleks valmis olema. Tänane kogemus näitab, et kõikjal see paraku nii pole. Juba on tekkinud olukordi, kus inimesed saavad rändluses kasutada küll väga soodsat mobiilset internetti, kuid kohalik võrk lihtsalt ei suuda koormuse kasvu teenindada ning negatiivsest kasutuskogemusest saavad osa nii püsielanikud kui turistid. See on kindlasti üks näide, millega pole lõpuni arvestanud ei rändlusregulatsiooni loojad kui ka operaatorid ise.
Ilmselt esitab see nii mõnelgi poolt tõsise väljakutse teenusepakkujatele, kuna võrgud vajavad investeeringuid, mis omakorda avaldab mõju hindadele.