Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Erastamist ja piiriüleseid ühinemisi ei maksa karta

    Aare TammemäeFoto: Raul Mee

    Tallinna Sadama ja Eesti Energia taastuvenergia äri osaluste börsile viimise valguses järgmisel aastal võiks meenutada Euroopa ja Põhjamaade erastamiskogemusi, leiab Redgate Capitali partner ja FinanceEstonia juhatuse liige Aare Tammemäe.

    Riigiettevõtete erastamise laine alguseks loetakse Margaret Thatcheri Suurbritannia 1970. aastate algatust, millest üks suuremaid oli riigiettevõtte British Petroleum erastamine 1979. aastal. Erastamise viirus laienes 80ndatel teistesse Euroopa riikidesse. Erastamine viidi tavaliselt läbi riigiettevõtte osaluse müügina strateegilisele ostjale või aktsiate pakkumisega investoritele läbi börside, kusjuures valdavalt domineeris strateegilise müügi meetod.
    Kui erastamislaine alguses oli erastamise peamiseks eesmärgiks riigieelarve fiskaalse positsiooni parandamine ehk riigieelarve täitmine, siis hiljem lisandusid oluliste eesmärkidena riigiettevõtete juhtimise parandamine ning turureformide läbiviimine. Turgude avamine konkurentsile oli paratamatu, sest sageli monopoolset seisu nautinud riigiettevõtete teenused ei vastanud enam tarbijate nõudmisele.
    1990. aastate lõpus hoogustus erastamine Euroopas ja Põhjamaades tänu finantsturgudel valitsevale optimismile. Paljud erastamised viidi läbi aktsiate pakkumisena börsidel (näiteks France Telekom, ENEL Itaalia energiakompanii, kuid ka Sonera ja Telia).
    Konkurents sunnib liituma
    Paljuski tänu ühise majandusruumi tekkimise võimalusele ning turgude liberaliseerimistele Euroopa Liidus on 2000. aastate erastamised toonud kaasa suuri, globaalsemaid tehinguid, kus erastamise eesmärkideks on regionaalselt konkurentsivõimeliste ettevõtete loomine. Sellisteks tehinguteks olid erinevate riigiettevõtete ühinemised, et luua ettevõtteid, kes suudaksid vastu hakata tugevatele globaalsetele konkurentidele.
    Põhjamaadest on tuua mitmeid huvitavaid näiteid. Näiteks 2009. aastal moodustasid Rootsi ja Taani riiklikud posti- ja logistikaettevõtted Posten AB ja Post Danmark ühise holdingu PostNord, kus Rootsi riigi osalus oli 60% ning Taani riigiettevõtte osalus 40% ning kus hääleõigused jagunesid võrdselt. 
    Põhjamaade värske ühine ettevõte PostNord kuulutas peale ühinemist kohe välja IPO plaani järgneva 5 aasta pärast, kuid restruktureerimise venimise tõttu on plaan jäänud toppama. Siiski on Rootsi ja Taani valitsus teinud pikaajaliselt õige otsuse ning liiguvad õiges suunas, kus nad suurendavad ettevõtete konkurentsivõimet läbi tugeva Põhjamaade-ülese teenuste pakkuja loomise.
    Teine 2000. aastate alguse Põhjamaade suurerastamise tehing, mis puudutab otseselt ka Eesti turgu, oli Rootsi gigandi Telia AB ja Soome riigi omanduses oleva Sonera ühinemine Telia Company ABks. Täna kuulub Rootsi ja Soome riigile kokku ainult ca 40% osalusest ning ülejäänud on rahvusvaheliste institutsionaalsete investorite käes.
    Ühinemise ajendina mängisid rolli turgude liberaliseerumine ning IT tehnoloogia ja interneti areng. Siiski tuleb ühe ajendina mainida ka Sonera äärmiselt nõrka finantspositsiooni peale äpardunud rahvusvahelisi laienemistehinguid, mis tingis Soome riigi suuremat huvi ühinemistehingu vastu. Suuremad konkurendid, nagu näiteks Norra Telenor või France Telekom (nüüd Orange) olid tugevate finantsmusklitega ettevõtted, valmisolekuga investeerida jõuliselt uutesse tehnoloogiatesse.Üksikult jätkates oleks Sonera ja Telia olnud vägagi haavatavad, kuid piiriülese ühinemistehingu tulemusena saavutati konkurentsi mõttes tugevam positsioon.
    Mida Eestil oleks õppida?
    Erastamist ei maksa karta. Mitmed Põhjamaade näited viitavad sellele, et isegi sealsed turud ja riigiettevõtted on üksikuna väikesed ning vajavad teinekord „tuge“ naaberriikide konkurentidelt.
    Paljud Eesti riigiettevõtted on samuti avatud tururiskidele ning konkurentsivõimet on võimalik kasvatada ka läbi strateegiliste ühinemiste. Koos ollakse tugevamad. Erinevate riikide huvid on võimalik edukalt läbi rääkida ning olulised tehingu tingimused ette kokku leppida. Börsi roll (meie puhul Nasdaq Tallinn) on seejuures väga oluline, sest võimaldab kaasata kapitali riigi jaoks vähem riskantsel viisil. 
    Kui proovida ennustada, siis pakun välja mõned sektorid, kus taolised piiriülesed ühinemised oleksid Eestis relevantsed. Nendeks on eelkõige lennundus, posti- ja logistikateenused ning raudteeveod. Rail Baltica on hea näide võimalikust koostööst Balti riikide vahel. 
    Usun, et Eestis võiks veelgi laiahaardelisemalt mõelda, kuidas suurendada riigiettevõtete konkurentsivõimet ning kasvatada neist regionaalselt tugevad rahvusvahelised ettevõtted.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Villu Zirnask: üle poole ESGst on udukudumine. Saatana advokaadid au sisse!
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Soome valmistub müüma osalust neljas firmas
Soome valitsus teeb parlamendile ettepaneku vähendada riigi osaluse limiiti neljas ettevõttes – lennujaamafirma Finavia ja raudteetranspordifirma VR osalus väheneks seniselt 100 protsendilt 50,1 protsendile, gaasifirma Gasumi ja postifirma Posti osalus väheneks seniselt 50,1 protsendilt 33,4 protsendile.
Soome valitsus teeb parlamendile ettepaneku vähendada riigi osaluse limiiti neljas ettevõttes – lennujaamafirma Finavia ja raudteetranspordifirma VR osalus väheneks seniselt 100 protsendilt 50,1 protsendile, gaasifirma Gasumi ja postifirma Posti osalus väheneks seniselt 50,1 protsendilt 33,4 protsendile.