Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Erastamist ja piiriüleseid ühinemisi ei maksa karta

    Aare TammemäeFoto: Raul Mee

    Tallinna Sadama ja Eesti Energia taastuvenergia äri osaluste börsile viimise valguses järgmisel aastal võiks meenutada Euroopa ja Põhjamaade erastamiskogemusi, leiab Redgate Capitali partner ja FinanceEstonia juhatuse liige Aare Tammemäe.

    Riigiettevõtete erastamise laine alguseks loetakse Margaret Thatcheri Suurbritannia 1970. aastate algatust, millest üks suuremaid oli riigiettevõtte British Petroleum erastamine 1979. aastal. Erastamise viirus laienes 80ndatel teistesse Euroopa riikidesse. Erastamine viidi tavaliselt läbi riigiettevõtte osaluse müügina strateegilisele ostjale või aktsiate pakkumisega investoritele läbi börside, kusjuures valdavalt domineeris strateegilise müügi meetod.
    Kui erastamislaine alguses oli erastamise peamiseks eesmärgiks riigieelarve fiskaalse positsiooni parandamine ehk riigieelarve täitmine, siis hiljem lisandusid oluliste eesmärkidena riigiettevõtete juhtimise parandamine ning turureformide läbiviimine. Turgude avamine konkurentsile oli paratamatu, sest sageli monopoolset seisu nautinud riigiettevõtete teenused ei vastanud enam tarbijate nõudmisele.
    1990. aastate lõpus hoogustus erastamine Euroopas ja Põhjamaades tänu finantsturgudel valitsevale optimismile. Paljud erastamised viidi läbi aktsiate pakkumisena börsidel (näiteks France Telekom, ENEL Itaalia energiakompanii, kuid ka Sonera ja Telia).
    Konkurents sunnib liituma
    Paljuski tänu ühise majandusruumi tekkimise võimalusele ning turgude liberaliseerimistele Euroopa Liidus on 2000. aastate erastamised toonud kaasa suuri, globaalsemaid tehinguid, kus erastamise eesmärkideks on regionaalselt konkurentsivõimeliste ettevõtete loomine. Sellisteks tehinguteks olid erinevate riigiettevõtete ühinemised, et luua ettevõtteid, kes suudaksid vastu hakata tugevatele globaalsetele konkurentidele.
    Põhjamaadest on tuua mitmeid huvitavaid näiteid. Näiteks 2009. aastal moodustasid Rootsi ja Taani riiklikud posti- ja logistikaettevõtted Posten AB ja Post Danmark ühise holdingu PostNord, kus Rootsi riigi osalus oli 60% ning Taani riigiettevõtte osalus 40% ning kus hääleõigused jagunesid võrdselt. 
    Põhjamaade värske ühine ettevõte PostNord kuulutas peale ühinemist kohe välja IPO plaani järgneva 5 aasta pärast, kuid restruktureerimise venimise tõttu on plaan jäänud toppama. Siiski on Rootsi ja Taani valitsus teinud pikaajaliselt õige otsuse ning liiguvad õiges suunas, kus nad suurendavad ettevõtete konkurentsivõimet läbi tugeva Põhjamaade-ülese teenuste pakkuja loomise.
    Teine 2000. aastate alguse Põhjamaade suurerastamise tehing, mis puudutab otseselt ka Eesti turgu, oli Rootsi gigandi Telia AB ja Soome riigi omanduses oleva Sonera ühinemine Telia Company ABks. Täna kuulub Rootsi ja Soome riigile kokku ainult ca 40% osalusest ning ülejäänud on rahvusvaheliste institutsionaalsete investorite käes.
    Ühinemise ajendina mängisid rolli turgude liberaliseerumine ning IT tehnoloogia ja interneti areng. Siiski tuleb ühe ajendina mainida ka Sonera äärmiselt nõrka finantspositsiooni peale äpardunud rahvusvahelisi laienemistehinguid, mis tingis Soome riigi suuremat huvi ühinemistehingu vastu. Suuremad konkurendid, nagu näiteks Norra Telenor või France Telekom (nüüd Orange) olid tugevate finantsmusklitega ettevõtted, valmisolekuga investeerida jõuliselt uutesse tehnoloogiatesse.Üksikult jätkates oleks Sonera ja Telia olnud vägagi haavatavad, kuid piiriülese ühinemistehingu tulemusena saavutati konkurentsi mõttes tugevam positsioon.
    Mida Eestil oleks õppida?
    Erastamist ei maksa karta. Mitmed Põhjamaade näited viitavad sellele, et isegi sealsed turud ja riigiettevõtted on üksikuna väikesed ning vajavad teinekord „tuge“ naaberriikide konkurentidelt.
    Paljud Eesti riigiettevõtted on samuti avatud tururiskidele ning konkurentsivõimet on võimalik kasvatada ka läbi strateegiliste ühinemiste. Koos ollakse tugevamad. Erinevate riikide huvid on võimalik edukalt läbi rääkida ning olulised tehingu tingimused ette kokku leppida. Börsi roll (meie puhul Nasdaq Tallinn) on seejuures väga oluline, sest võimaldab kaasata kapitali riigi jaoks vähem riskantsel viisil. 
    Kui proovida ennustada, siis pakun välja mõned sektorid, kus taolised piiriülesed ühinemised oleksid Eestis relevantsed. Nendeks on eelkõige lennundus, posti- ja logistikateenused ning raudteeveod. Rail Baltica on hea näide võimalikust koostööst Balti riikide vahel. 
    Usun, et Eestis võiks veelgi laiahaardelisemalt mõelda, kuidas suurendada riigiettevõtete konkurentsivõimet ning kasvatada neist regionaalselt tugevad rahvusvahelised ettevõtted.
  • Hetkel kuum
Lenno Uusküla: inflatsioon – mis tõi meid siia ja mis viib meid edasi?
Osa ettevõtteid saab hindu langetada, loodetavasti nad teevad seda, kirjutab Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Osa ettevõtteid saab hindu langetada, loodetavasti nad teevad seda, kirjutab Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Tööstur praegusest olukorrast: õpetame töötajaid ümber, aga ei koonda
Oleme praegu keskendunud sellele, et oma töötajaid rotatsiooni korras ümber õpetada teistele töökohtadele, mis on tõhusamad, rääkis ventilatsiooniettevõtte ETS NORD juhatuse esimees Urmas Hiie.
Oleme praegu keskendunud sellele, et oma töötajaid rotatsiooni korras ümber õpetada teistele töökohtadele, mis on tõhusamad, rääkis ventilatsiooniettevõtte ETS NORD juhatuse esimees Urmas Hiie.
Ekspert avaldab kümme aktsiat, millega noortel tasuks investeerimist alustada
Rootsi investeerimisekspert Marcus Hernhag on kokku pannud aktsiaportfelli, mis võiks sobida noortele ja tudengitele investeerimisega alustamiseks ning raha kasvatamiseks, jagab Dagens Industri.
Rootsi investeerimisekspert Marcus Hernhag on kokku pannud aktsiaportfelli, mis võiks sobida noortele ja tudengitele investeerimisega alustamiseks ning raha kasvatamiseks, jagab Dagens Industri.
Reaalajas börsiinfo
Äri Eestimaal: Ida-Viru õlu kolib plekkpurki ja sihib välismaad
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Tippjuhi õppetund skandaalist: isegi kui tõde on valus, tuleb see välja öelda
Saates "Juhi jutud" on külas Eesti parimaks rahapesuvastase võitluse eksperdiks nimetatud Rahapesu Andmebüroo juht Matis Mäeker, kes räägib, miks on kriisid head ja mida on ta keerulistest ning skandaalideks paisunud hetkedest õppinud.
Saates "Juhi jutud" on külas Eesti parimaks rahapesuvastase võitluse eksperdiks nimetatud Rahapesu Andmebüroo juht Matis Mäeker, kes räägib, miks on kriisid head ja mida on ta keerulistest ning skandaalideks paisunud hetkedest õppinud.
Cleantech: kuidas Eesti iduettevõte Bangladeshis maailma päästab
Seekordses „Cleantechi“ saates on külas Reverse Resourcese asutaja ja tegevjuht Ann Runnel ning Cleantech Estonia uus juht Kädi Ristkok.
Seekordses „Cleantechi“ saates on külas Reverse Resourcese asutaja ja tegevjuht Ann Runnel ning Cleantech Estonia uus juht Kädi Ristkok.
Venemaa kaotas nafta-gaasitulust poole
Venemaa eelarvesse on selle aasta viie kuuga laekunud 19 protsenti vähem tulu kui aasta tagasi, eriti suur kukkumine on tabanud nafta- ja gaasitulusid – 50 protsenti, kirjutab Vene väljaanne Kommersant.
Venemaa eelarvesse on selle aasta viie kuuga laekunud 19 protsenti vähem tulu kui aasta tagasi, eriti suur kukkumine on tabanud nafta- ja gaasitulusid – 50 protsenti, kirjutab Vene väljaanne Kommersant.
Vabade töökohtade arv kahanes 12 protsenti Koondamised puudutasid 6000 inimest
Selle aasta esimeses kvartalis oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 11 461 vaba ametikohta, mida on 12% vähem kui mullu samal ajal, teatas statistikaamet.
Selle aasta esimeses kvartalis oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 11 461 vaba ametikohta, mida on 12% vähem kui mullu samal ajal, teatas statistikaamet.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.