Terje Eipre • 22. jaanuar • 2 min
Jaga lugu:

Riik peab tankistid sihikule võtma

Terje Eipre
Terje Eipre  Foto: Erakogu

Tankistidega võitlemisel peab riik võlausaldajaid aitama ning tagama nende õiguste parema kaitse, kirjutab pankrotihaldurite kutsekogu esinaine Terje Eipre.

Pankrotihaldurid tunnustavad, et riik on astumas esimesi samme tankistidega tegelemiseks, sest kindlasti ei mõju see Eesti ettevõtluskliimale hästi, kui siin on nii lihtne ettevõtjana enda kohustustest vabaneda. Seadusandja on seni taganud võlgnikele rohkem õiguseid kui võlausaldajatele.

Uue maksukorralduse seaduse eelnõu kohaselt vastutavad maksuvõla eest tankisti kõrval edaspidi ka tegelikud juhid, kui sellise isiku tegutsemine ja kontroll ettevõtte üle on võimalik kindlaks teha. Muudatuse sisuline efektiivsus sõltub maksuhaldurite võimest tegelikke juhte tuvastada.

Pankrotihaldurid on alates 2015. aastast teinud mitu ettepanekut, kuidas oleks võimalik parandada ettevõtluskeskkonda. Muuhulgas oli muudatusettepanekutes märgitud, et osakapitali sissemakseta asutatud ettevõtete puhul oleks õigus pankrotimenetluse kulud katta sissemaksmata osakapitali arvelt. See tagaks, et pankrotistunud osaühingu juhatuse liikmelt või osanikult on võimalik sissemaksmata osamakse sisse nõuda.

Kui inimene on rohkem kui kolmel korral pahatahtlikult põhjustanud äriühingu maksejõuetuse, tuleks meie hinnangul ajutisel halduril esitada kohtule ettepanek ärikeelu rakendamiseks. Ajutine haldur märgib oma aruandes, kas maksejõuetuse põhjus on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või mõni muu asjaolu. Kui on põhjendatud kuriteokahtlus, et inimene on pannud pankrotistunud juriidilist isikut juhtides toime kuriteo, tuleks kohaldada ärikeeldu isegi siis, kui teda ei ole selles veel süüdi tunnistatud. Eriti kui on tõsine oht, et ta võib ärikeelu kohaldamata jätmisel toime panna uusi kuritegusid.

Haldurid tahavad ka tasu saada

Suur probleem on raugevate pankrotimenetlustega. Need on juhtumid, kus võlgniku pankrot kuulutatakse välja, kuid see lõpeb raugemisega vara puudumise tõttu ning äriühing kustutatakse koheselt äriregistrist. Praegu on sätestamata reeglid, kuidas selliste olukordade puhul pankrotihalduri töö tasustatakse. Leiame, et taolises olukorras tuleks panna vastutus äriühingu juhatuse liikmele.

Pankrotihaldureid ei ole Eestis palju (vaid sadakond) ja ka pankrotte pole meil palju – aastas umbes 400. Samas on pankrot ettevõtlusega paratamatult aeg-ajalt kaasas käiv nähtus ning pankrotihalduri amet nagu iga teinegi töö. Ärgem siis eeldagem, et selle ameti esindajad tegutseksid vaid õhinapõhiselt. Rääkimata sellest, et kui haldurite töö tasustamine oleks motiveerivam, paraneks ettevõtluskliima – meil oleks vähem „allavoolu“ lastud ettevõtteid ja pika ninaga jäänud võlausaldajaid. Küllap pikapeale hakkaks paranema ka ettevõtjate suhtumine, mis praegu paraku on selline, et firma varast tühjaks kantimine pole mingi häbiasi.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt