Järgmine samm – füüsiline internet

Aastaid on vaikselt arendatud ideed digitaalse maailma põhimõtete rakendamisest füüsilises maailmas nimega Füüsiline Internet (Physical Internet ehk PI), mis peamiselt keskendub uue konteinerite standardi loomisele. Idee sisuks on kasutada digitaalse interneti kasutatavat andmete edastamise pakettide süsteemi reaalses maailmas. Internetis liigub info pakettidena, mille puhul süsteemi jaoks ei ole oluline pakettide sisu, vaid nende võimalikult kiire ja efektiivne edasitoimetamine. Sarnaselt peaks olema tulevikus kaupade liigutamiseks modulaarsed konteinerid, mida on võimalik väiksematest ühikutest kokku panna ja lahti võtta, et siis uutest moodulitest uuesti kokku panna.

Eesmärk on saavutada võimalikult efektiivne kaupade liikumine, kus suurte keskuste vahel liiguvad suuremad moodulitest konteinerid ja sealt edasi väiksemad, kuni lõpptarbijani jõuab üksik moodul, mis on sobiva suurusega konkreetse kauba jaoks. Sellise standardimuutuse jaoks on vajalik ülemaailmne kokkulepe ja kõigi osapoolte valmisolek seda kasutama hakata. See on ka põhjus, miks idee ei ole seni väga palju kandepinda saanud.

Eestil on siin võimalus väiksemal skaalal alustades teed näidata ja selles arengus juhtivaks riigiks saada. Meil on olemas lahendusi, mis kontseptsiooniga haakuvad. Täna on kasutusel ja hästi vastu võetud pakiautomaadid, arendamisel on ka esimesed nutipostkastid, mis sellise automaadi lausa koju kätte toovad. Kui täna on tegemist paigal seisvate kappidega, kuhu pakitud kaupu sisse pannakse ja välja võetakse, siis PI lahendusena võiks sama automaat olla ainult tarkvara sisaldav moodul, ülejäänu aga koosneda transporditavatest moodulitest, mille sees olevad kaubad ei vaja täiendavat pakendamist.

Laiad kasutusvõimalused

PI-kontseptsiooni kasutamine ei peaks piirduma ainult moodulite ja konteinerite teemaga, oluliselt kiiremat tulemust võib näha keskuste süsteemi arendamisel, kus samasse piirkonda ei sõida hulk erinevaid kaubaautosid ja kullereid, vaid kogu piirkonna saadetised pannakse ühe auto peale ja viiakse kohale ühekorraga, kas siis personaalsesse või kogukonna-kesksesse pakiautomaati. Erinevaid lahendusi on sama eesmärgiga sobituvalt võimalik leida väga palju ja see ei pea piirduma ainult kaupade liigutamisega. Ka isesõitvate autode asemel, mis põhinevad tänasel autode tehnoloogial, saab võtta suuna isesõitvatele moodulitele, mis pikema vahemaa läbimiseks kokku liidetakse suuremaks ühikuks ja vastavalt vajadusele jälle erinevatesse sihtpunktidesse jõudmiseks mooduliteks lahti võetakse.

Konkreetsed ideed ja lahendused leitakse juba kõikide osapoolte koostöös, kus peavad kindlasti osalema nii eraettevõtted, riigistruktuurid kui ka kogukonnad, et samaaegselt üksikuid osi arendades jõuda toimiva suurema süsteemini, millest siintoodud näited on ainult väike osa võimalikke arengusuundi. Eesti on juba edukas e-riik, aga võiks saada veel edukamaks PI-riigiks.

Artikkel ilmub Äripäeva, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Eesti Gaasi, Silberauto, Nortali ja Harju Elektri arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.