Toetame välismaa ülikoolides õppivaid noori
Eesti peaks toetama oma tudengite õppimist välismaal, et nad saaksid keskenduda õpingutele ja välismaal omandatud kogemuse ja teadmise koju tagasi tuua, kirjutab välismaal õppiva tudengi isa Valdar Liive.
Haridusministeeriumi kantsler Tea Varrak on väljendanud muret, miks läheb nii vähe üliõpilasi vahetusõpinguteks Eestist välja kogemusi ja tarkusi omandama. Tema hinnangul tuleks võtta suund, et enne ei saagi keegi magistri- või doktoriharidust, kui pole vähemalt pool aastat välismaal õppinud.
Olen täiesti nõus, välismaal elamine annab hindamatu pagasi. Üheks välismaal õppimist pärssivaks teguriks on aga majanduslik toimetulek. Eesti, erinevatelt paljudest teistest riikidest, ei toeta oma välismaal õppivaid tudengeid elamis- ega õpingukulude katmisel. Oleks aeg luua riiklik stipendium välismaal kõrghariduse omandajatele, samuti toetada sealsetes eestlaste tudengiorganisatsioonides tehtavat vabatahtlikku tööd.
Esimese sammuna võiks luua näiteks SA Archimedes juurde registri, kus välismaal õppivad noored enda andmeid igal aastal uuendavad. Loomulikult väikese toetuse eest.
Kuna Eestis on kõrgharidus tasuta, siis ühe võimalusena saaks välismaale õppima minev noor osa oma nn. riiklikust pearahast stipendiumina kaasa võtta.
Välismaal õppivaid Eestist pärit tudengeid saaks kaasata ka töögruppidesse (virtuaalselt), lisaks Work in Estonia ja e-residentsuse promomisse, kasutades vastavate programmide ressursse.
Artikkel ilmub Äripäeva, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Eesti Gaasi, Silberauto, Nortali ja Harju Elektri arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.