Tallinna börs – üks tuleb, teine läheb

27. aprill 2018, 06:00
Rait Kondor
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180427/OPINION/180429767/AR/0/Rait-Kondor-.jpg

Tallinna börsil võiks olla innovaatilisi tööstusettevõtteid, ülemaailmse haardega tehnoloogiafirmasid ning loodusvarasid väärindavaid ettevõtteid, kirjutab ettevõtja Rait Kondor.

Kasiinofirma Olympic Entertainment Group on Tallinna börsilt lahkumas. Pärast seda jääb siia nullist ehitatud ettevõtetest vaid LHV Group ja Arco Vara. Lisaks veel EfTEN Capitali hallatav kinnisvarafond.

Aktsiaturg annab igaühele võimaluse saada osaluse ettevõttest kõigi selle varade, töötajate ning kasumi teenimise võimalusega. Kahjuks tuleb uusi ettevõtteid börsile vähe ning siiamaani on enamik börsil olevatest firmadest Nõukogu Liidu lagunemise järel vanade firmade baasil loodud ettevõtted.

Väike börs

Nagu Eesti majanduski, on ka meie aktsiaturg suhteliselt väike. Tallinna börsil on noteeritud 18 ettevõtte aktsiad, millest vaid kaheksa on väärt üle 100 miljoni euro, ning veel viie ettevõtte väärtus on üle 30 miljoni euro.

Lõunanaabritega võrreldes oleme isegi paremas positsioonis. Nimelt on Lätis vaid kaks börsiettevõtet, mille väärtus on üle 100 miljoni euro, ning lisaks veel kolm, mille väärtus on üle 30 miljoni euro. Leedus on küll üheksa börsiettevõtet väärtusega üle 100 miljoni euro, kuid nendest neli on riikliku elektrienergia- ja gaasisektori ettevõttega seotud ning börsil on vaevalt 3-5 protsenti nende ettevõtete aktsiatest.

Teine variant on võrrelda börsil olevate ettevõtete väärtust majanduse kogutoodanguga. Eesti sisemajanduse kogutoodang oli 2017. aastal 23 miljardit eurot ning Tallinna börsil olevate aktsiate koguväärtus on 2,6 miljardit eurot. Seega moodustab börsiettevõtete väärtus 11,3% Eesti majanduse aastasest kogutoodangust.

Eesti on oma börsi arenguga sisuliselt sealmaal, kus kogu maailm oli 1978. aastal. 2015. aastaks oli kogu maailma börsiettevõtete väärtus jõudnud 55,2%ni maailma majanduse aastasest kogutoodangust (USA St Louisi Föderaalreservi panga arvestuste kohaselt).

Eesti on börsi suuruse mõttes sama pulga peal Sloveenia ja Argentinaga. Jõukamatel riikidel, kes on ilma katkestuseta kapitalistlikku majandust suutnud edendada, on see osakaal 80% ja 130% vahel. Nii USA-s kui ka Kanadas on see näitaja 130% juures. Ka meie põhjanaaber Soome on börsil olevate ettevõttete poolest väga edukas. Soome börsiettevõtete koguväärtus on ligilähedaselt võrdne ühe aasta majanduse kogutoodanguga, mis on Soomes 224 miljardit eurot.

Mis tooks rohkem ettevõtteid börsile?

Üks peamisi põhjusi aktsiad börsile tuua on lisakapitali kaasamise vajadus ettevõtte arendamiseks ja kasvatamiseks. Kuid aktsiate toomine börsile tähendab seda, et ettevõtte senised omanikud peavad osa tulevikus teenitavast kasumist jagama teistega. Tänapäeval, kus lisakapitali kaasamine on läbi pankade laenuraha suhteliselt lihtsaks tehtud, ei ole juba pikemalt tegutsenud ettevõtted omanikeringi laiendamise asjus kuigivõrd motiveeritud.

Teisest küljest on noored firmad börsile minekuks veel liiga toored ning peavad esialgu kapitali leidma elukutseliste riskikapitali investorite käest. Seetõttu jõuavad ettevõtted tihti börsile alles siis, kui riskikapitalistid tahavad oma osaluse müüa. Selliselt jõudis viimati börsile PRFoods. Kuid tihti on ka see võimalus, et selliselt raha kaasanud firmad leiavad avaliku börsi asemel osaluse müümiseks Euroopast hoopis teise riskikapitalistide fondi.

Eesti eripära võrreldes Soome ja Rootsiga on selles, et siin ei ole eriti palju pika ajaloo ja traditsiooniga ettevõtteid. Põhjuseks muidugi ettevõtete riigistamine NSV Liidus ning nende tegevuse ümberprofileerimine vaid liidu siseriiklikele vajadustele. See omakorda tähendab, et mitmes tegevusvaldkonnas jäi tootearendus kesiseks, sest selleks ei olnud piisavalt suurt vajadust ning teiselt poolt ei olnud selleks ka piisavalt kapitali. Nii ei saa me end võrrelda Põhjamaade ettevõtetega. Praegu tuleb teadmisi tootmistehnoloogiast suuresti saada allhanketööde käigus, mis tähendab, et lääne ettevõtetele järele jõudmine ja võimalik suunanäitamine on võtnud kauem aega.

Mida oodata?

Soomes on börsil ettevõtteid, kus on oluliseks omanikuks riik. Soome valitsuse osalusega börsiettevõtted on näiteks elektri- ja soojatootja Fortum, naftarafineerimise ettevõte Neste Oil, lennuettevõte Finnair ning läbi riikliku investeerimisfirma on riigil vähemusosalus veel kaheteistkümnes börsiettevõttes.

Paljud need ettevõtted on alguse saanud riigi ehk siis maksumaksjate investeeringust ettevõtte ülesehitamisse ning teatud aja pärast on ettevõtte viidud börsile, st osa aktsiad müüdud laiale avalikkusele. Sarnasel viisil on Tallinna börsile jõudmas ka Tallinna Sadama aktsiad.

Selle puhul võime märkida, et taas on tulemas börsile vana firma baasil loodud ettevõte, mis oli olemas juba Nõukogude Liidu ajal. See on positiivne, et börsile tuleb riigiettevõte, mis avardab Eesti inimeste rahapaigutusvõimalusi ning suurendab ka riigiettevõtte juhtimise läbipaistvust, kuid soov oleks börsil näha ka selliseid Eesti uuema aja firmasid, mis ei piirdu ainult vanade asjade ümberkujundamisega, vaid on loomas ka tõeliselt uuenduslikke lahendusi.

Näeme, et börsil on firmasid, mis suudavad maksta iga aasta 5-6% dividende, kuid ikka on tunne, et midagi on puudu. Börsil võiks veel olla innovaatilisi tööstusettevõtteid, ülemaailmse haardega tehnoloogiafirmasid ning Eesti loodusvarasid väärindavaid ettevõtteid. Meil on sellised ettevõtted juba olemas.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
26. April 2018, 11:35

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing