Kuidas küla koerale

Mäletan Rail Balticu planeeringute ralli algusajast eri koosolekutel küsimusi tõstatanud murelikke kodanikke, kes said sageli vastuseks: see ei ole õige koht vaidlustamiseks, tulge pärast tagasi. Aga pärast oli vastus, et trassid on valitud ja otsused langetatud, hiljaks jäite.

Sellise solgutamise tulemus oli, et Rail Balticu vastaseid on nüüd seinast seina. Võib-olla täiesti mõistliku ja suurejoonelise avaliku rajatise idee elluviimine käis üle avalikkuse pea – ja see oli kitt, mis vastasseisu liitis, ükskõik, kas loomade käiguteede või hiiekivide ja -puude jutt neid muidu kõnetas või mitte.

Rail Balticu planeerimise protsess oli osapooltele nii tülikas, et riigiisad otsustasid tulevikus end sellise asjaga mitte vaevata. Riigi eriplaneeringu rakendamine, mille peale Est-Fori tselluloositehase rajajad otsustasid algusest peale välja minna, pidi tagama toetuse riigi kõrgeimal tasandil ja säästma ettevõtjaid kõigis omavalitsustes ükshaaval luba küsimas käimisest. Kaasama ja huvigruppe kuulama pidid nad muidugi, aga ilma ühegi kindla lubaduseta, et kaasamine peab mingi tulemuse andma.