Hea aja ehk kiire majanduskasvu ja madala tööjõupuudusega kaasneb tööandjatele kaks lõksu, millesse ettevõtete erinevate tasemete juhid sageli kukuvad. Need on töötajate üleostmise ning kehvade töötajate hoidmise lõksud.

Praegune olukord Eesti tööjõuturul esitab töövõtjale suuri väljakutseid ning pakub töövõtjale väga häid võimalusi. Kuid see olukord on ka selline, kus tehakse rohkelt vigu, mis ilmnevad mõne aja möödudes.

Häid töötajaid napib kõigil elualadel ning seda muret üritatakse lahendada konkurentidelt spetsialiste või juhte üle ostes. Nii lükatakse palgaralli käima. Lõks peitub selles, kui üleostetud töötajaga ei saada kaasa seda oskusteavet, mida loodeti. Tõenäoliselt on väga paljudes ettevõtetes kogetud seda, et konkurendi juurest ülemeelitatud töötaja osutus kassi­kullaks, kelle sära uues organisatsioonis kiiresti tuhmub.

Olen veendunud, et pikas perspektiivis on edukamad need ettevõtjad, kes panustavad olemasolevate töötajate arendamisse, mitte ei looda oma ärile kiiremat käiku sisse lükata üksnes konkurentidelt töötajaid ära tõmmates.

Teine kuumeneval tööturul juhte varitsev lõks puudutab töötajatest kinni hoidmist. Selle eksimuse vitsad võivad juhtide selga nüpeldada veelgi valusamalt kui ebaõnnestunud üleostmised. Kuna töötajaid on keeruline leida, ei julge juhid lõpetada töösuhet nendega, kelle tööga nad pole rahul. Sellise jaanalinnumängimise tulemuseks on see, et probleemid kuhjuvad.

Sellest lõksust aitab mõnikord juhi välja tööjõu puuduse käes vaevlev konkurent, kes kehva töötaja endale meelitab.