• OMX Baltic0,21%317,86
  • OMX Riga−0,2%962,48
  • OMX Tallinn0,01%2 199,16
  • OMX Vilnius0,18%1 506,79
  • S&P 500−0,59%7 718,7
  • DOW 30−0,52%51 594,37
  • Nasdaq −0,93%26 990,49
  • FTSE 100−0,03%10 705,26
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,57
  • OMX Baltic0,21%317,86
  • OMX Riga−0,2%962,48
  • OMX Tallinn0,01%2 199,16
  • OMX Vilnius0,18%1 506,79
  • S&P 500−0,59%7 718,7
  • DOW 30−0,52%51 594,37
  • Nasdaq −0,93%26 990,49
  • FTSE 100−0,03%10 705,26
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,57
Eesti avalikul sektoril on probleem. Iga uue tippjuhi koha täitmise konkursiga saavad kõik potentsiaalsed kandidaadid kinnituse, et parem on mitte osaleda, sest riik ei suuda ka kõige lihtsamal tasemel neid asju hästi korraldada, kirjutab ajakirjanik Anvar Samost.
Anvar Samost
  • Anvar Samost
  • Foto: Andras Kralla
Ma ei taha siin üldse rääkida Laine Randjärvest, kes on lihtsalt viimane näide pikas reas, kus mõned episoodid on rohkem teada kui teised, kuid sõnum on läbivalt sama: läbipaistmatus, veidrad otsused, info lekkimine ja lekitamine, mainekahjud ja soovimatus maksta sektorile kohast töötasu. Üldse ei tahaks ühtegi nime nimetada, sest see viib fookuse valesse kohta.
Ühest küljest riik nagu pingutab. Olid ajad, mil juhid erasektorist avalikku ei kippunud, sest avalikus sektoris juhikohal veedetud aastad ei andnud CV-le palju juurde – pigem võtsid maha. Palgad, või tegelikult oleks õigem öelda, mõnede tippjuhtide palgatase, on viimase kümnendi jooksul siiski arvestatavaks motivaatoriks muutunud. Toimub erinevaid juhtide arengu-, järelkasvu- ja nii edasi programme. Avaliku sektori organisatsioonid on tihti üsna uuendusmeelsed, seal saab juhtida suuri muutusi ja saada karjäärile toetavalt mõjuvaid kogemusi. Ja riigi äriühingutes on viimastel aastatel asjad lausa hästi – järgnev jutt neid ei puuduta.
Teisalt – ja see on palju suurema mõjuga – näeme sageli avalike konkursside puhul korduvat mustrit.
Võib ette tulla, et siinkohal tinglikult nõukoguks kutsutud organ teeb siiski "vale" valiku. Siis juhtub, et "ei jõuta palgas kokkuleppele". Ja võib ka ette tulla, et tänu ebapiisavale eeltööle ei jõuta päriselt ka palgas ja töötingimustes kokkuleppele. On juhuseid, kus nõukogu parlamendisaadikutest liikmed keelduvad kinnitamast tippjuhi palka, mis nende meelest ebaõiglasel määral ületab riigikogu liikme tasu. Aga parlamendi liikme palk on teatavasti tagasihoidlik erasektoris makstavate juhtide tasudega võrreldes – veel üks argument selle poolt, et rahvasaadikud võiksid paremini tasustatud olla.
Kus oleks lahendus?
Paari aasta vältel on riigile kuuluvate äriühingute nõukogude liikmete valimisega tegelev nimetamiskomitee väga palju paremaks muutnud nende firmade juhtimiskvaliteeti. Keegi peaaegu ei mäletagi, milline jama nõukogudega enne seda pidevalt valitses.
Vaevalt, et nimetamiskomiteele saaks või peaks seadma täiendavaid ülesandeid. Hea asi võib katki minna. Aga sarnastel alustel moodustatud uus komitee võiks hakata tegelema just sihtasutuste, avalik-õiguslike institutsioonide ja muude avaliku sektori tippjuhtide konkurssidega küll. Palju hullemaks minna ei saa.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele