Kas noored on hukas?

Noored on meie tulevik. Z-generatsioon on lumehelbekeste põlvkond. Noori tuleb rohkem ühiskonda kaasata. Teismelisi ei saa usaldada. Praegused õpilased on palju eneseteadlikumad kui varem. Nii palju vastuolulisi arvamusi, kuid mis siis ikkagi õige on, küsivad sotsiaalsete ettevõtete võrgustiku tiimi liikmed Erkki Kubber ja Merili Ginter.

Merili Ginter.  

Igal aastal liigub tööturule väiksem hulk noori, kui on sealt lahkuvaid ja pensionile jäävaid inimesi. Surve pensionisüsteemile on üha suurem, sest täna tööturule sisenev noor peab suutma ülal pidada üha suuremat hulka tulevasi pensionäre. See tähendab, noor peab üha kiiremini suutma luua kõrgemat lisandväärtust pakkuvat toodet või teenust. Kas noored on selleks valmis?

Meedias on palju juttu olnud lumehelbekeste põlvkonnast – noor on laisk, ei viitsi midagi teha, ootab suurt tasu ja motiveerivat tööd ilma vaeva nägemata. Kas on ikka nii? Eesti teiseks ükssarvikuks kasvanud ettevõtte Taxify juht on 24aastane Markus Villig, kes asutas ettevõtte 18aastaselt. Greete Nippolainen, Kertu Sõerd, Mathias Kübar, Georg-Rasmus Mäe ja Kaur Lukki-Lukin on need hakkajad noored, kes korraldasid tantsupeo, kui korraldajad otsustasid selle ära jätta. Õpilasfirma Festera toodab prügikaste, mis mikroobe, küttekeha ja ventilatsiooni kasutades biojäätmeid lagundab. 2017. aasta Euroopa parim õpilasfirma. Sarnaseid näiteid võib tuua veel ja veel.

Asi on fookuses

Kas noored ikka on lumehelbekesed või see on lihtsalt fookus, millele on ühiskonna mõttemall suunatud? Kui palju tuuakse Eesti meedias välja edukaid noori ja nende edulugusid? Igal aastal koostab Eesti Päevaleht mõjukate inimeste edetabelid, kus üks kategooria on ka noored. Neid on sinna kogutud kakskümmend. Enamiku kohta kahe- kuni kolmelauseline kirjeldus sellest, mida ta teeb. Võrdlusena koostab ajakiri Forbes edetabeli 30 mõjukast alla 30aastasest ettevõtjast 24 kategoorias. Igas kategoorias on 30 inimest, kus iga inimese kohta on kirjeldus ning kokku on koondatud nende kohta käivad uudised. Kui meie ise ei väärtusta oma noori, siis kes veel?

Kuigi leidub algatusi, mis keskenduvad silmapaistvate noorte esiletõstmisele, siis tihti liigub fookus siiski mujale. Näiteks oli ettevõtluskonkurss "Ajujaht" alguses suunatud tudengitele, kuid paar aastat hiljem muudeti programm avatuks kõigile. See küll pole iseenesest halb muutus, kuid kahju on sellest, et noorte aspekt kadus konkursilt täielikult. Viimasel hooajal jagati eriauhindu valdade (Saue, Viimsi jne) poolt, sotsiaalse ettevõtluse eest, parima naisjuhiga ja parimale maaelu väärtustavale tiimile. Samal ajal on parima noortetiimi idee täiesti kadunud ning ei ole ühtki vihjet, et programm oli varem suunatud just tudengitele.

Noored on valmis, et võtta vastutus enda õlgadele, kui ühiskond on valmis seda neile andma. Ühiskond on valmis vastutust noortele andma, kui noored on seda valmis vastu võtma. Kuskilt tuleb peale hakata. Andkem võimalus noortele särada ning toogem esile, mis on neis erilist, kuidas nad on juba maailma muutnud ja kuidas panustavad ühiskonda. Usaldagem ja inspireerigem, sest nagu Nelson Mandela on öelnud: “Tänased noored on homsed liidrid”.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas