Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kes avab Saksamaa kurdid kõrvad?

    Möödunud nädalal esitasid Nordstream 2 torujuhtme kohta oma negatiivse seisukoha nii Ameerika Ühendriikide Kongressi esindajatekoda kui ka Euroopa Parlament, kuid Saksamaa kõrvad paistavad olevat kurdid, kirjutab riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (Reformierakond).

    Marko MihkelsonFoto: Veiko Tõkman
    Saksamaa lahkuv liidukantsler Angela Merkel on teinud palju head Euroopa ühtsuse hoidmiseks, kuid vähemalt kahes olulises küsimuses on ta läinud sügavalt lati alt läbi. Esiteks raputab rändeväravate avamine 2015. aastal lausungiga "Wir schaffen" ("Me saame hakkama") siiani kogu Euroopat Brexitist ÜRO rändekompaktini ja teiseks, Nordstream 2 ehitusele rohelise tule andmine üksnes kütab Venemaa agressiooniiha.
    Probleemiks Venemaa agressiivsus
    Kuigi Saksamaa sotsiaaldemokraadist välisminister Heiko Maas teatas detsembri alguses, et torujuhe ehitatakse nii või teisiti, ei ole see siiski veel päris lõpuni kindel. Peaaegu üheaegselt esitasid eelmisel nädalal Nordstream 2 kohta oma negatiivse seisukoha nii Ameerika Ühendriikide Kongressi esindajatekoda kui ka Euroopa Parlament. Mõlema parlamendi ühendav joon Läänemerre rajatava torujuhtme taunimisel oli Venemaa agressiivse välispoliitika vastustamine ning seeläbi Euroopa energiasõltuvuse vähendamine Vene riigi suvast.
    Kui Euroopa Parlament kutsus oma Ukrainat toetavas resolutsioonis lihtsalt Nordstream 2st loobuma, siis Ühendriikide seadusandjad tegid presidendile ettepaneku rakendada vajadusel sanktsioone nende puhul, kes aitavad kaasa torujuhtme valmimisele.
    Rahvusvahelisele kriitikale vastates kordas Saksamaa majandusminister Peter Altmaier üle liidukantsler Merkeli varasema seisukoha, et torujuhe saab valmida üksnes pärast seda, kui on kaetud kõik Ukraina mured seoses Venemaalt tuleva gaasitransiidiga. Merkeli järglane CDU liidri kohal Annegret Kramp-Karrenbauer väljendas 3. detsembril ajalehele Financial Times antud intervjuus, et näeb Nordstream 2 ehitamises rohkem poliitilist kui majanduslikku mõõdet.
    Venemaal palju mängus
    Tore, kuid mida see ikkagi tegelikkuses muudab? Esmapilgul mitte midagi. Kuidas saaks praegu uskuda ühtegi Venemaa lubadust seoses Ukrainaga? Venemaa president Vladimir Putin kuulutas G20 tippkohtumisel Buenos Aireses, et sõda Ukraina vastu kestab seni, kuni seal püsib ametis praegune võim. Arusaadavasse keelde tõlkides tähendab see ühemõtteliselt Ukraina loobumist püüdlustest saada kunagi Euroopa Liidu ja NATO liikmeks. Pärast enam kui 10 000 laipa on Ukraina selline tagasipööre mõeldamatu.
    Liiati ei jätnud Venemaa kohe kasutamata võimalust, et Nordstream 2 vastast kriitikat summutada. Kui see oleks üksnes majandusprojekt, miks peaksid nii Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova kui ka Venemaa parlamendi ülemkoja väliskomisjoni esimees Konstantin Kossatšjov väga valuliselt reageerima? Kui Venemaa esipropagandist Zahharova nimetas Nordstreami projekti "rahumeelseks ja lubavaks", siis Kossatšjov ei peitnud oma emotsioone ning ründas Ühendriike "tahtlikus ja häbematus" sekkumises Saksamaa siseasjadesse.
    Panused on suured. Venemaa loodab projektiga lüüa vähemalt kaks kärbest korraga. Transiidi ümbersuunamine Ukrainast läheks viimasele maksma ümmarguselt 3 miljardit dollarit aastas. Kas Saksamaa on valmis selle kinni maksma? Teiseks suurendaks Nordstream 2 Saksamaa sõltuvust Venemaa gaasist piirini, mis omakorda mõjutaks ka näiteks seal paiknevate Ameerika Ühendriikide üksuste energiavarustust.
    Saksa sotsid Venemaa teenistuses
    Merkeli partei liikmed on olnud Nordstreami puhul alati pisut kriitilisemad kui nende praegused sotsidest koalitsioonipartnerid. Pole ka imestada, kui endised Saksa sotsid on priske teenistuse nimel ridamisi asunud Venemaa huve teenima. Gerhard Schröderi kannul on Venemaa lobimisse sukeldunud näiteks ka Sigmar Gabriel, hiljutine välisminister.
    Mida selles olukorras veel annaks teha? Edasine sõltub kõik üksnes Saksamaa sisepoliitikast ja sellest, kas väline surve võib neid sundida oma meelt muutma. Praeguseni käitub Berliin "kurtide kõrvade" taktikat kasutades, püüdes kõike ajada erahuvide kaela.
    Eestile on Euroopa Liidu ja laiemalt läänemaailma ühtsus kõige olulisem välispoliitiline prioriteet. Kas Nordstream 2 suurendab või murendab seda ühtsust? Arvan, et siin on tegemist kahjuks pigem ühtsust lõhkuva projektiga. Kui nii, siis mida on Eesti valitsus teinud selleks, et leida mõistlikku lahendust selles olukorras? Kui palju on töötatud erinevates pealinnades, et kuuldavale tuua meie muresid – Euroopa ühtsuse murendamise ohtu ja Venemaa agressiooni soodustamist? Kahjuks ei ole peaminister Jüri Ratas ega välisminister Sven Mikser seda teemat endale oluliseks pidanud. Eesti julgeolekule on see aga väga tähtis küsimus.
    Retoorilise lõpplausena sobiks Euroopa ühiskodu tugevdamise mustrisse palju enam Tallinna–Helsingi raudteetunneli arendus kui Venemaa gaasile suurema sisenemise lubamine. Pealegi on need sõna otseses mõttes ristuvad teemad.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Parima juhi konkursile esitati rekordiliselt üle 100 tippjuhi Vaata täisnimekirja
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Nädala lood. Eestlased hulluvad Hispaania kinnisvaraäri järele, kutsehaigus tõi firmale ootamatu nõude, suur tehas läks Lätti
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.