Aivar Pilv • 29 detsember 2018

Loodaks head, aga paistab jahenev aasta

Eesti ühiskond ei tohiks olla nii kuri ja sallimatu, nagu praegu välja paistab, kirjutab möödunud aastale järele vaadates Leadell Pilv advokaadibüroo partner ja vandeadvokaat Aivar Pilv.

Aivar Pilv  Foto: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix

Lõppev aasta on olnud tagasi vaadates oma arengutes ettearvamatu ja ka mingil määral ootamatuid küsimusi ja teemasid püstitav nii maailma mastaabis kui ka Eesti tasandil. Nimetagem siinkohal kasvõi Euroopa Liidu raames toimuvaid protsesse ja ilminguid, kus mitu aastat väldanud aktiivne põgenike laine ja avatud uste poliitika on viinud selgelt erinevate riikide vastandumistele.

Ränderaamistik on ka Eestis olnud aasta teisel poolel väga kuum teema ja on jõudnud iga eestimaalase teadvusesse. Kindlasti on see väga aktuaalne teema ka järgmisel aastal. Raske on ennustada, kus me oleme selles küsimuses täpselt aasta pärast, sest viimastel aastatel toimuvad paljud protsessid kiiremini ja teatud ulatuses prognoosimatult võrreldes eeldatuga.

Eesti majandus- ja ärikeskkonnal on olnud väga hea aasta ja loodetavasti jätkub sellist arengut ka järgmiseks aastaks. Samas on viimasel ajal nii rahvusvahelisel tasandil kui ka Eestist korduvalt olnud kuulda prognoose ja hoiatusi, et majanduskasv raugeb hiljemalt 2019. aasta lõpuks või 2020. aastal. Tahan loota, et need ennustused ja prognoosid ei täitu. Aga kahjuks ei kujunda meie üldist majanduskeskkonda mitte väike Eesti, vaid eelkõige meie lähinaabrite majanduse käekäik ning Soomes on näha esimesi jahtumise märke.

Vajame rohkem üksmeelt

Praegust soodsat majanduskeskkonda kinnitab ka ettevõtete müügiks ja osaluste omandamiseks toimunud tehingute suur arv lõppeval aastal. See on kindlasti andnud märkimisväärselt tööd advokaadibüroodele lepingu- ja äriõiguses tehingute õiguslikuks ettevalmistamiseks ja nõustamiseks. Mööduval aastal polnud tuntav õigusvaidluste arvu märkimisväärne muutus tsiviilõiguslikes vaidlustes ega ka halduskohtumenetluses, sh ka maksuõiguslikes vaidlustes.

Kohtumenetlusteks kuluv aeg tervikuna (sõltumata menetlusliigist) võiks lüheneda, mis tagaks efektiivsema õiguste kaitse. Lõppeval aastal tundus see kohtusüsteemis tervikuna pigem aeglustuvat ja järgmise aasta pilt ei paista momendil pooleliolevates asjades eriti parem.

Kokkuvõttes Eesti tulevikule mõeldes loodan, et vaatamata viimasel ajal siseriiklikult väga tuliseks, kohati konfliktseks kujunenud poliitilisele võitlusele (mida ei saa käsitleda ainult valimisvõitlusena, vaid poliitilise kultuuri suundumusega laiemalt) jätkub väikeses riigis piisavalt arukust ja tasakaalukust kaalutletud ning majanduslikku heaolu toetavateks otsusteks. Rohkem erinevate poliitiliste jõudude üksmeelt ja koostööd Eesti hüvanguks ning vähem vaenu ja halvustamist.

Hetkel kuum