Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maksumaksja raha põletamine jätkub endise hooga
Riigireformiga tegeletakse justkui eelmistest valimistest alates, kuid reaalne kokkuhoiukava maetakse maha, kirjutab Vabaerakonna kandidaat, parteitu Juku-Kalle Raid.
Juku-Kalle RaidFoto: erakogu
Oktoobris esitas Vabaerakond 1310 kodaniku kogutud allkirja toetusel riigikokku poliitilise dieedi kolm retsepti, mille sisuks oli valitsemiskulude vähendamine 4 miljoni euro võrra aastas. Ei ole siin midagi erilist. Kui praegu Toompeal kohtuva parlamendi koosseisu jutte uskuda, tegeletakse riigireformiga juba eelmistest valimistest alates. See tähendab, et kimatakse autodega mööda kultuurimaju ning pajatatakse vajadusest kohe kulusid kärpida.
Paraku on reaalne samm raske tulemuslikke vorme võtma, see on nagu vene muinasjutt naeri tõmbamisest; alatasa jääb hiir tulemata ning naeris välja tõmbamata ja supiks keetmata, ning maksumaksja kastab seda jõletist edasi. Põhiseaduskomisjonile esitatud kolm punkti olid lihtsad nagu piimajäätis, ent – jah! – ahne naeris kinnitus maasse justkui kitiga.
Esiteks: vähendada erakondadele riigieelarvest eraldatavat raha poole võrra ehk 2,7 miljoni euro võrra aastas. Teiseks: vähendada riigi kulutusi valitsemisele, kaotades kolme topeltministri ja seitsme nõuniku ametikohad, kokkuhoiuga aastas 450 000 eurot. Praegu on topeltministrid majandusministeeriumis, rahandusministeeriumis ja sotsiaalministeeriumis. Kolmandaks: vähendada riigikogu liikme kuluhüvitisi 841 000 euro võrra aastas.
See paber sai riigikogu spiikri Eiki Nestori ülla käepigistuse saatel põhiseaduskomisjoni lauanurgale kaunist tulevikku ootama jäetud juba oktoobris, ent edasi saabus parlamentaarne talveuni. Mõte osutus ebapopulaarseks.
Praegu tõestavad valitud isegi vahetult enne märtsikuist kohtupäeva, et ka väikeseks säästmiseks põhjust pole. 4 miljonit on liiga nadilt hoitud, näib see käitumine meid silmakirjalikult teavitavat, edasi jäetakse ahnus naerina kasvama, klopitakse põlved tolmust puhtaks, käivitatakse suur ja äge auto ning minnakse kultuurimajadesse suuri asju lubama. Põhiseaduskomisjoni küllaltki üksmeelne otsus (erapooletusks jäi Jaak Madison EKREst, kärbete poolt hääletas vaid Jüri Adams Vabaerakonnast) oli pöördumist mitte arvestada ning sellega 1310 vabariigi kodaniku kokkuhoiu idee kurele saata.
Meil ei jää muud tõdeda, kui parlamentaarse naerikasvatuse kuldreegli igikestvust: mis asja me ikka võimleme, parem on kodaniku käest raha kühvliga kokku kaapida ning paksul ja puljongirikkal moel edasi kulgeda. Ma loodan sügavalt, et ühel päeval tohib ka parlamendis neljamiljonilist kokkuhoidu pidada reaalseks kokkuhoiuks, mitte hakata jahuma teemadel, kuidas riigikogu liikmete elu ongi kallis, keeruline ning kõigile teistele arusaamatu.
Mis seal ikka, põhiseaduskomisjon haigutas ning loivas koju, valija aga võiks korraks kalkuleerida, kes on need tüübid, kes ei viitsi arutada isegi pisutist säästmist. Ning alles seejärel kukkuda lahmima miljonitega, mis ei kuulu neile, vaid igale kodanikule siin naeripõllul.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.