Rail Baltic kui tänapäeva Hansatee
Seni pole keegi vaidlustanud meie elektrivõrgu lahtiühendamist Venemaa elektrivõrgust ning ühendamist Lääne-Euroopa külge. Millest siis selline vastuseis Lääne-Euroopa 1435 millimeetrise rööpmete vahelaiusega Rail Balticu rajamisele kunagise Hansatee suunal, küsib Äripäevale saadetud vastukajas (Rail Baltic, müüdimurdjate müüdid, ÄP 01.04.19) arhitekt Toivo Kallas.
Alates 13. sajandi lõpust kuulusid Eesti linnadest Hansa Liitu Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi. Kaubavahetus toimus suundadel Riia-Pärnu-Tallinn ja Riia-Volmari-Tartu-Narva või Pihkva. Neist Pärnu oli tõenäoliselt juba enne Baltimaade ristiusustamist lääne ja ida vahelise kaubatee sadamakoht. Maismaaveod tehti endastmõistetavalt hobuveokitega. Hämmastav, aga Rail Balticu trass langeb kokku kunagise Hansateega (või eksisid ENE 3. köite koostajad)!
Mulle on mõistetav looduskaitsjate mure Rail Balticu rajamisega paratamatult kaasnevate looduskahjustuste pärast. Kuid kas kõik esitatud vastuväited on piisavalt põhjendatud ja omakasupüüdmatud? Või ajendatud linnadevahelisest rivaalitsemisest? On ju selge, et selle raudteeliini rajamine loob Pärnus ja Viljandis soodsad tingimused uudse tehnoloogiaga tööstuse arenguks analoogiliselt omaaegsele raudtee rajamisele Eestis 19. sajandi lõpus. Palju tol ajal rajatud raudteevõrk kahjustas Eesti loodust? Pole kuulnud kedagi isegi tagantjärele kurtvat, et laiarööpmeline raudteeliin Peterburist Haapsaluni rajati esmajoones tsaariperekonna nende lähikondsete suvitamishuvide rahuldamiseks. Pole lugenud ühtki võrdlust metsloomade hukkumisest kahe-, kolme- ja neljarealistel kiirteelõikudel ja raudteel. Selleta on raske olla veendunud Rail Balticu vastuseisu põhjendatuses.
Pole kusagilt lugenud, millist positiivset mõju kohalikule loomastikule avaldas tsaariajal rajatud Riisipere–Haapsalu ja Viljandi–Mõisaküla–Pärnu raudteelõikude kadumine. Või pole seda uuritudki? Kas sakslastelt on küsitud, kas ja kui intensiivselt metsloomad Autobahne ületavad selleks otstarbeks rajatud ökoduktide kaudu? Vastavalt ehitusnormidele on autoteedele rajatavad ökoduktid raudteid ületavaist viaduktidest madalamad. Viimaste kõrgusele lisandub veel raudteetammi kõrgus.
Rail Balticu trass läbib kohati soid. Raudteetammi rajamiseks läbi soode tuleb teha mahukaid kaeve- ning täitetöid. Soid läbivate teelõikude läbimine estakaadil kulgevaina võib osutuda võrdlusvõimeliseks lahenduseks, mis lahendaks kindlasti paremini loomastiku liikumisprobleemi. Estakaadi postid saaksid toetuda vaiadele, mis on paremini rammitavad isegi karmides talvetingimustes. Enne lõpliku otsuse rajamist Rail Balticu tehnilise teostuse kohta tuleks võrrelda mitmeid tehnilisi lahendusi.
Loodan, et arukalt toimides leitakse loodust säästev lahendus raudteetrassi jaoks, loobumata soodsast võimalusest kaasaegse tööstuse arendamiseks selles piirkonnas. See on tänase päeva Hansatee.