Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Jüri Luik: NATOt ründaks vaid hullumeelne
Kaitseminister Jüri Luik kirjutab NATO 70. aastapäeva ja Londoni tippkohtumise taustal Äripäeva essees, et allianss on pidevas muutumises, kuid põhiväärtuste püsimises, nagu kollektiivkaitse, ei kahtle keegi.
Teisipäeval kogunevad NATO liitlased Londonisse arutama alliansi tulevikku ja rahaasju. NATO suurim liige USA on juba aastaid nõudnud teiste liitlaste suuremat panust ühisesse kaitse-eelarvesse ja enne Suurbritannia pealinnas toimuvat tippkohtumist on selge, et rahastusreeglid lähevad ümberkirjutamisele.
Siseminister Mart Helme jutt NATO ja tagavaraplaani kohta ei tule tühjalt pinnalt, vaid kajastab muresid, millele peab vastuse andma kõigi liikmesriikide tippkohtumine kahe nädala pärast.
Just nii kommenteeris riigikogu väliskomisjoni liige Raimond Kaljulaid (SDE) Äripäeva raadio saates „Poliitikute töölaud“ siseminister Mart Helme mõtet plaan B vajadusest, kui EKREt esindanud Anti Poolamets oli viidanud lünkadele Eesti kaitsevõimes.
Oma riigi arendamiseks tulevikus tasuks aga eelkõige ja üha rohkem vaadata just Iisraeli mudeli suunas, kirjutab teoloog ja assürioloog Peeter Espak Äripäeva essees.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.