Kersti Kukk: me ei saa euroraha väärkasutusse leebelt suhtuda
Väide, et euroraha järelevalve ja kontrolli süsteemis on midagi kardinaalselt valesti, ei vasta tõele, kirjutab Riigi Tugiteenuste Keskuse hangete kontrollüksuse juht Kersti Kukk.
Oleme Eestis hetkel lõpusirgel 2014–2020 Euroopa Liidu toetuste perioodiga – selle aasta lõpuks on kogu Eestile eraldatud 3,7 miljardit eurot Eesti elu edendamiseks ära kasutatud. Rahastusperioodi lõpp ja projektide valmimise spurt toob aga kaasa ka proportsionaalselt rohkem järelevalvemenetlusi ja kontrolle rahastaja poolt.
Karm euroraha tagasinõudmine võib olla põhiseadusega vastuolus
Hankesse kirjutamata jäänud kolm sõna läksid Tallinna linnale maksma 650 000 eurot, kuid riigikohtust oodatav otsus võib pöörata asjalood kogu euroraha tagasiküsimises pea peale.
Eurotoetuste kasutamist kontrolliv riigiasutus on praegu seisukohal, et idufirma Eurora Solutionsi kulutustega ühes europrojektis ei ole asjad päris korras.
Kerge eksimus hanketingimustes tähendab Viljandi Haiglale seda, et 5% saadud eurorahast tuleks kuulutada abikõlbmatuks ning seega tagasi maksta, selgub rahandusministeeriumi auditist.
Kohalikud omavalitsused rabelevad, et tõestada riigile iga ehitushankes tõusnud hinna seost Ukraina sõjaga. Kui midagi piisavalt tõestamata jääb, ähvardab miinimumkaristusena toetusest 25 protsendi tagasi maksmine.
Seekordses „Energiakoolis“ räägitakse alternatiivkütuste rolli üle olukorras, kus fossiilkütuste hinnad on geopoliitiliste pingete tõttu tõusnud. Saatejuht Brent Pere vestleb Alexela jätkusuutlike kütuste arendusjuhi Artur Dianovi ja Hyundai järelteeninduse juhi Ahto Jõesaluga, et mõista, kas ja kuidas võivad alternatiivsed lahendused muutuda laiemalt kasutatavaks.