Keerulisemaid lõpptooteid tootvatel ettevõtetel läheb paremini kui allhanke ja tooraine tootmisele suunatud ettevõtetel. Biorafineerimine on puidusektori lisandväärtuse katapult, kirjutab Metroserdi rakendusuuringute keskuse biorafineerimise valdkonna juht Kaupo Reede.
- Tselluloosiliin Kehra Horizonis. Foto: Erik Prozes
Eesti puidusektori majanduslik kasu tuleneb endiselt madala lisandväärtusega ümarpalgi ja saematerjalide müügist, mis moodustab ca 50% puidusektori ekspordist. Lisandväärtus töötaja kohta aastas on nende kaubaartiklite puhul ca 35 000 eurot, samas kui Soome ekspordib suures mahus tooteid (sh tselluloos, paber jne), mille lisandväärtus on ca 211 000 eurot.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tööstused ei peaks mõtlema ainult energiakriisi lahendamisele, vaid leidma ka teisi võimalusi, kuidas ettevõttes rohepööret ellu viia, rääkis puidukeemiaettevõtte Fibenol jätkusuutlikkuse valdkonna juht Katrin Jõgi.
Eesti tööstusel on praegu rasked ajad, kuid negatiivsete uudiste varjust paistab ka lootusekiiri, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Suur intervjuu aasta töösturi nominendiga
Aasta töösturi nominendi Raul Kirjaneni sõnul on praegu puidusektoris kolm kriisi korraga: turgudel on väga raske, riik oma regulatsioonidega on sektori rahvusvahelisest konkurentsist välja tagurdanud ja tegelikult puudub ka selge arusaam, kuidas ja kuhu edasi.
Roheasfaldil on suur eeldus saada Eesti rohepöörde edulooks, kirjutab riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Tarmo Tamm (Eesti 200).
Maailma Kullanõukogu avaldas eelmise aasta lõpus raporti, milles lükati ümber väited, et kulla pikaajaline tootlus on võrreldav inflatsioonitempoga. Uuringust tuleb välja, et kulla hinnatõus on olnud inflatsioonitempost kaks korda kiirem ning kulla hinna peamised mõjutajad on hoopis majanduskasv ning globaalsete aktsia- ja võlakirjaturgude koguväärtus.