Meie ülesanne on aidata ehitada ühiskonda, mida me peame väärtuslikuks ja oleme seetõttu valmis vajadusel kaitsma, rääkis Tallinna tehnikaülikooli IT-teaduskonna kaasprofessor, reservohvitser ja kaitseliitlane Rain Ottis TalTechi aastapäevakõnes.

- TalTechi professor Rain Ottis.
- Foto: Erakogu
Mul on hea meel, et saame taas üheskoos oma ülikooli aastapäeva tähistada. Kiirete ja põhjapanevate muutuste ajastul on sellised traditsioonid eriti olulised, kuna need aitavad meil meeles hoida, kust me tuleme ja kuhu oleme teel. Mis on tõeliselt oluline ja mis mööduv. Mis on meie roll ühiskonnas nii ülikoolina kui ka isiklikul tasandil.
Viimased aastad ei ole olnud kergete killast. Ehk mäletate veel neid aegu, kui maailm sulgus kodukontorisse ning pidime üleöö ümber mõtestama kogu oma õppetöö? Vaevalt olime sellega ühele poole saanud, kui Venemaa eskaleeris oma kaheksa aastat vindunud vaenutegevuse täiemahuliseks sõjaks Ukraina vastu.
See sõda kestab tänaseni ning selle vari ulatub igapäevaselt ka meieni. Lisaks käib globaalsel tasandil positsioonide ümber mängimine, mis sunnib meid pidevalt ümber hindama oma julgeolekukeskkonda ning sellega toime tulemiseks vajalikke ressursse.
Inimkond on polariseerunud ja me kipume vahest ennast defineerima pigem kõiksugu asjade vastaste, mitte mingi mõtteviisi pooldajatena. See on väsitav ja demoraliseeriv ja vihaleajav ja ...
Hingame korraks.
Väike ja tubli riik
Kui järele mõelda, siis tegelikult on ju Eestis väga hea elada. Jah, meie rahvussport on ilma üle virisemine. +6C ja vihm – see ilmateade võib vabalt kehtida nii detsembris kui juunis. Kuid meil pole suuri maavärinaid, tsunamisid, tornaadosid, haisid ega krokodille. Meil on hoopis suhteliselt palju puhast loodust, värsket vett ja õhku.
Meil on oma riik, mis on väike aga tubli. Oleme maailma tippliigas mitmete oluliste vabaduste poolest, korruptsioonitase on maailma mõistes madal, meil on palju sõpru ja liitlasi.
Ausalt öelda on meil siin vaid kaks olulist probleemi – sääsed ja vägivaldne asotsiaalne naabrimees. Jäägu sääsed teiseks korraks, kuid naabrimehest tuleb natuke rääkida, sest tal ei ole vist plaanis ära kolida ega oma käitumist parandada.
Äripäeva essee
Äripäeva arvamusosas ilmuvad regulaarselt pikemas mahus põhjalikumad käsitlused ühiskonnas hetkel olulistel või üldist mõtteainest pakkuvatel teemadel.
Loe Äripäeva esseerubriigis ilmunud tekste siit. Ootame kaastöid aadressil
[email protected].
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ajalugu õpetab, et majandussüsteemid võivad murduda ka siis, kui need paistavad toimivat. Praegust olukorda iseloomustab mitmekihiline pingeväli, kirjutab Eesti Kvaliteediühingu liige ja reaalajamajanduse innovatsioonijuht Anne Keldremaa Äripäeva essees.
Antisemitism elab edasi
Antisemiit võib läbi lugeda teaduspõhise raamatu Iisraeli ajaloost ja juutlusest, ent oma vandenõuteooriaid ei jäta, arutleb kirjanik Olev Remsu Äripäeva essees.
Ettevõtluses on oluline leida oma (eestlaslik?) koht globaalsetes väärtusahelates, tunnetades ja tundes megatrende, kirjutavad Tartu Ülikooli Pärnu kolledži ettevõtlusosakonna lektorid Taavi Tamberg ja Arvi Kuura Äripäeva essees.
Ajakirjanik uuris teadustöös valitsuse mõjukat reformi
Inimesed, inimesed, inimesed – seda nii riigiaparaadis kui ka eraettevõtluses. Inimesed on kõige olulisemad. Ükski süsteem või struktuur ei vii ennast ise ellu. Muudatused saavad teoks ainult tänu töötajatele, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Laura Saks oma magistritööl põhinevas Äripäeva essees.
President Kersti Kaljulaid ja riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson arutlevad, kuidas Euroopa ja Eesti saavad tagada energiajulgeoleku olukorras, kus Venemaa kasutab fossiilkütuseid relvana.