Kuidas Põhja-Korea Rootsilt 1000 Volvot virutas

Kunagi oli aeg, mil Põhja-Korea toimis meisterliku autovargana ja virutas Rootsilt 1000 Volvo sedaani, kirjutab autoveeb The Drive.

Pealinna Pyongyangi laiadel tänavatel on tervislik segu vanu Nõukogude Liidu ja Euroopa päritolu romuautosid, imporditud luksusmasinaid ja veidraid kodumaise autotööstuse näiteid. Masinate hulgas paistab silma hulk 1973. aasta Volvo 144 sedaane, mis on jäänukid 1970ndate keskpaigast, mil põhjakorealased rootslastelt tuhatkond sõidukit pihta panid.

Sel alal olid Põhja-Korea taskud Nõukogude rubladest punnis. Sujuv abiraha sissevool ja kasvav tööstustoodang veensid Rootsi eksportijaid Põhja-Koreasse investeerima ja nii juhtuski, et 1974. aastal otsustas Rootsi valitsus saata riiki 70 miljoni USA dollari väärtuses rasketehnikat, mille hulgas oli ka 1000 Volvo 144 sedaani. Volvod pidid hakkama tööle taksodena. Aasta hiljem tugevnesid riikidevahelised sidemed veelgi ja Rootsist sai esimene lääne riik, kes Pyongyangis oma saatkonna avas.

Kahjuks ei jäänud hea aeg kestma. Põhja-Korea majandus hakkas kukkuma ja kuigi Rootsi säilitas riigiga diplomaatilised suhted – fakt, mis tegi kindlasti rõõmu kinnipeetud Ameerika kodanikele –, ei maksnud aasia sõbrad skandinaavlastele kunagi nende Volvode eest. Rootsi ekspordikrediidi agentuuri andmetel on võlasumma intresside ja trahvide toel kerkinud 40 aasta jooksul juba 322 miljoni dollarini.

Kuigi Volvod pole enam Põhja-Koreas nii levinud kui ennemuiste, on mõned siiski veel taksodena kasutuses. Kui arvesse võtta režiimi tohutuid maksmata parkimistrahve New Yorgis, võib pakkuda, et Rootsi oma raha ega autosid niipea näe. Mitte et see Rootsit häiriks. Hiljuti postitas Rootsi Pyongyangi saatkond kõnealuse Volvo kohta Twitterisse säutsu, kus imestatakse pigem odomeetril seisva 500 000 kilomeetri kui auto “ärandatud” staatuse üle.