• OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 225−0,03%39 774,93
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,42
  • OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 225−0,03%39 774,93
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,42
  • 08.12.17, 09:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kuidas Põhja-Korea Rootsilt 1000 Volvot virutas

USA presidendi Donald Trumpi ja Põhja-Korea liidri Kim Jong-uni tuumamusklite punnitamine ei lase hästi enam nalja heita. Aga võib meenutada hetki, mil salaliku riigi pättused ei tähendanud miljonite inimeste elude ohtuseadmist.
Volvo 144
  • Volvo 144
  • Foto: Roman Harak/Flickr
  • Foto: Michael Day/Flickr
Kunagi oli aeg, mil Põhja-Korea toimis meisterliku autovargana ja virutas Rootsilt 1000 Volvo sedaani, kirjutab autoveeb The Drive.
Pealinna Pyongyangi laiadel tänavatel on tervislik segu vanu Nõukogude Liidu ja Euroopa päritolu romuautosid, imporditud luksusmasinaid ja veidraid kodumaise autotööstuse näiteid. Masinate hulgas paistab silma hulk 1973. aasta Volvo 144 sedaane, mis on jäänukid 1970ndate keskpaigast, mil põhjakorealased rootslastelt tuhatkond sõidukit pihta panid.
Sel alal olid Põhja-Korea taskud Nõukogude rubladest punnis. Sujuv abiraha sissevool ja kasvav tööstustoodang veensid Rootsi eksportijaid Põhja-Koreasse investeerima ja nii juhtuski, et 1974. aastal otsustas Rootsi valitsus saata riiki 70 miljoni USA dollari väärtuses rasketehnikat, mille hulgas oli ka 1000 Volvo 144 sedaani. Volvod pidid hakkama tööle taksodena. Aasta hiljem tugevnesid riikidevahelised sidemed veelgi ja Rootsist sai esimene lääne riik, kes Pyongyangis oma saatkonna avas.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kahjuks ei jäänud hea aeg kestma. Põhja-Korea majandus hakkas kukkuma ja kuigi Rootsi säilitas riigiga diplomaatilised suhted – fakt, mis tegi kindlasti rõõmu kinnipeetud Ameerika kodanikele –, ei maksnud aasia sõbrad skandinaavlastele kunagi nende Volvode eest. Rootsi ekspordikrediidi agentuuri andmetel on võlasumma intresside ja trahvide toel kerkinud 40 aasta jooksul juba 322 miljoni dollarini.
Kuigi Volvod pole enam Põhja-Koreas nii levinud kui ennemuiste, on mõned siiski veel taksodena kasutuses. Kui arvesse võtta režiimi tohutuid maksmata parkimistrahve New Yorgis, võib pakkuda, et Rootsi oma raha ega autosid niipea näe. Mitte et see Rootsit häiriks. Hiljuti postitas Rootsi Pyongyangi saatkond kõnealuse Volvo kohta Twitterisse säutsu, kus imestatakse pigem odomeetril seisva 500 000 kilomeetri kui auto “ärandatud” staatuse üle.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 1 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele