• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mis muudab ekspordiplaani atraktiivseks finantseerijale?

    Ilmselt pole küll olemas ideaalset ekspordiplaani selle sõna kõige täpsemas tähenduses, kuid ometigi võiks selle „ideaalsuse“ üle ju diskuteerida. Kasvõi näiteks panga või Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse või teiste kaasinvestorite vaatevinklist. Et juba lähiajal (novembri keskel) olen koostöös EASi ja Swedbankiga organiseerimas koolitustesarja teemal: kuidas kirjutada parimat ekspordiplaani, siis sai peamisi probleemkohti (mis jätavad sageli ka pangast laenust keeldumise korral vale mulje) arutatud Swedbanki ettevõtete panganduse kliendisuhete osakonna juhataja Märt Helmjaga.

    Ja nagu selgus, jäävad Eesti ettevõtted oma ekspordiplaanidega sageli rahastuseta küllaltki korduvatel põhjustel:
    1. <strong>Ekspordiplaanid on liiga optimistlikud ja sageli vaid ühe stsenaariumiga</strong>. Pank sooviks aga näha kolme stsenaariumit: positiivset, realistlikku ja negatiivset. On ju iga eksportija endagi huvides, et ka negatiivseima stsenaariumi korral oleks võimalik tal tõestada ellujäämist.
    2. <strong>Kulusid ja muid piirangu</strong><strong>id on alahinnatud</strong>. Siinkohal on märksõnadeks ettearvatust pikem sissetöötamise periood, paratamatu hinnatõus aastate lõikes (kasvõi elekter, kütus, jms), tegevuseks vajalike litsentside või sertifikaatide puudumine, jms. Näiteks võivad osades riikides teie toodetud seadmeid paigaldada vaid kohalikud litsentseeritud firmad, mis on seotud ka planeeritust suuremate kuludega.
    3. <strong>Madal likviidsus</strong>. Kuigi ettevõtja võib arvutada kasumlikkust tehingu kokkuvõttes, on pangale oluline näha, kuidas suudetakse oma laienemist rahastada jooksvalt. Sest kui planeerimisfaasis ei suudeta ette näha iganädalasi rahavooge, siis on ka tõsine oht, et kogu ekspordisuunaline areng jookseb kinni.
    4. <strong>Liiga väikesed mahud ja vähene koostöösoov</strong>. See on juba kord väikeste rahvaste ettevõtetele paratamatu, et üksi laia maailma minnes ei pruugi läbi lüüa. Iseenesest meeldiks rahastajale näha, et olete oma eksporti võtmas sedavõrd tõsiselt, et soovite välisturgudel panna seljad kokku teiste Eesti ettevõtetega, kellega siinmail võib-olla konkureerite. Koostööst saadav sünergia võimaldab avaldada välismaal tugevamat muljet (nii mahtude kui komplekteerituse tasemega), mida üksikult korda saata on Eesti ettevõtetel suuremates riikides pea võimatu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Erootikapood loobus börsiplaanidest Omanik: me ei sobitu oma harimata juhatusega börsile
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Leedu keelas Linnamäel sealse Forum Cinemase ostu
Apollo kinokontserni omanikul Margus Linnamäel ei lähe suurkonkurendi Forum Cinemase ostuga just kuigi hästi: Eestis tekkinud probleemide järel teatas ka Leedu, et selline koondumine ei lähe läbi.
Apollo kinokontserni omanikul Margus Linnamäel ei lähe suurkonkurendi Forum Cinemase ostuga just kuigi hästi: Eestis tekkinud probleemide järel teatas ka Leedu, et selline koondumine ei lähe läbi.
Riigikontroll: Rail Baltic on ajast maas, kulud suurenevad
Nii Rail Balticu raudtee projekteerimistööd kui ka trassiks vajalike maade omandamine on algsest tähtajast aastaid maha jäänud. Võrreldes maade omandamise algse graafikuga on mahajäämus kasvanud viie aastani, märkis riigikontroll vahekokkuvõttes.
Nii Rail Balticu raudtee projekteerimistööd kui ka trassiks vajalike maade omandamine on algsest tähtajast aastaid maha jäänud. Võrreldes maade omandamise algse graafikuga on mahajäämus kasvanud viie aastani, märkis riigikontroll vahekokkuvõttes.