Elu pärast reitingukärbet

Aktsiaturgude pessimismi vallapäästjaks said reedel JP Morgan Chase’i oodatust märksa kehvemad majandustulemused koos kuuldustega, et ka esmaspäeval avaldatavad mitmete suurfirmade näitajad saavad olema kahvatud. Taustaks veel neljapäeval avaldatud andmed, mille kohaselt detsembris (jõulukuul!) vähenes USA-s ootamatult jaemüük ning nädal varem kasvas seal taas prognoositust märksa rohkem töötute arv.

Euro kukkus reedel poole päevaga teiste valuutade suhtes küll rohkem kui protsendi, kuid nädala kokkuvõttes nõrgenes siiski vaid alla poole protsendi ning USA dollari suhtes sulgus üleüldse samal tasemel, kus esmaspäeval avanes. Muidugi, dollar on ka ise hetkel ääretult nõrk.

Üldises plaanis võib aga kindlasti väita, et euro kui sellisega ei ole katastroofimeeleoludest hoolimata endiselt midagi dramaatilist (ikka veel) juhtunud. Suund on olnud alla, aga langustempo on olnud pigem tasane ning ka tegeliku õiglase väärtuseni (1.15-1.20 dollari suhtes) on veel küllalt pikk maa minna.

Kas ja kuivõrd muutis reitingukärbe turgude suhtumist, saame näha eeskätt selle nädala võlakirjaoksjonitel. Juba esmaspäeval müüb võlakirju Prantsusmaa, teisipäeval Hispaania, Kreeka ja EFSF, kolmapäeval Portugal, neljapäeval taas Hispaania.

Möödunud nädalal valitses võlakirjade järele kena nõudlus ja ka tootlused kukkusid järsult. Tõenäoliselt on nüüd olukord mõnevõrra muutunud, ning on küsitav, kui palju on võlakirjaturul tõsiseid ostuhuvilisi peale Euroopa Keskpanga enda.

Angela Merkel tõttas reedel ütlema, et Standard&Poor’si otsust ei maksa üle tähtsustada, kuna tegemist on ju vaid ühega kolmest suurest agentuurist. Sellega võib ka mingil määral nõustuda, sest näiteks Fitch on ju kinnitanud, et ei näe lähiajal põhjust Prantsusmaa reitingu alandamiseks.

Kuid mööda ei saa vaadata Fitchi hoiatustest seoses Itaaliaga, mille põrumine tähendaks tõenäoliselt euro lõppu, ja mille reiting on nüüd vaid sammuke üle taseme, mida kutsutakse „rämpsuks“. Samuti tasub tähele panna Fitchi seisukohta, et võlakriisi leevendamiseks peab Euroopa Keskpank kas väga otsustavalt ise võlakirju ostma asuma või siis tuleb EFSF muuta pangaks. Mõlemale sammule võitleb seni ägedalt vastu nii keskpank ise kui Saksamaa.

Fundamentaalses plaanis ei ole hetkel põhjust kahelda, et euroala kriis süveneb ja euro nõrgenemine jätkub. Veidi ettevaatlikuks teeb aga asjaolu, et maaklerite väitel on spekulatiivsed kauplejad hetkel rekordilise üksmeelega eurot müümas. Mis peaks klassikaliselt ennustama hoopiski euro järsku tugevnemist.

Igal juhul tuleb taas kord volatiilne nädal, mil iga euroala uudis võib põhjustada tormilisi reaktsioone.