Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Solidaarsus ELi põllunduses on sõnakõlks

    Kaalul on küsimus, kas ka järgmisel seitsmel aastal jäävad Eesti põllumajanduse otsetoetused kaugele ELi keskmisest. Kui nii, siis oleme ikka kõlvatus konkurentsis ja jutt solidaarsusest ning võrdsusest ELis on vaid sõnakõlks. Eesti toit on siis ikka madalama konkurentsivõimega, importtoidust kallim, leiab põllumeeste keskliidu asepresident Jaan Sõrra.

    Eesti põllumeeste keskliit koos põllumajandus-kaubanduskojaga on meelt avaldanud Brüsselis, kogunud toetusallkirju ja saatnud ka paarkümmend aastat vana Belarusi euroliidu pealinna. Teeme koostööd Läti ja Leedu põllumeestega, kuid pakutav lahendus on tänagi selline, mis ühegi Balti riigi põllumehele rahulolevat naeratust näole ei too. 7.-8. veebruaril toimub Brüsselis järjekordne üldkogu, kus loodetavasti põllumajanduse eelarve vastu võetakse. Pakkumised Balti riikidele on küll esialgsega võrreldes suurenenud, kuid ikkagi veel kaugel keskmisest ELi tasemest. 58% asemel on meile juba pakutud 75.
    Meie põllumajandusettevõtete juhtide vanus on kõvasti üle 55. Seda, kuidas otsetoetused jõuavad vähemalt keskmisele ELi tasemele, nende silmad ilmselt ei näe. Väga vähestel neist on poegi-tütreid, kes on nõus vanema tööd jätkama. Järeltulijad kogevad, et muudel elualadel on palju kergem läbi lüüa, sest põllumajandustoetuste võrdsustamine on lükkunud kaugesse tulevikku – pärast 2020. aastat või hiljemgi. Ka laenukoormus on meie põllumeestel suurim, 300 miljonit. Kui põllumees ehitab veiselauda, siis loomakoha maksumus on 5000 eurot ja sellest katavad EL investeeringutoetused parimal juhul vaid 20%.Tublil põllumehel ei jäägi lõpuks muud üle kui oma firma maha müüa. Väliskapitali käes on piimatootmisest juba veerand.
    5. veebruaril korraldame loodetavasti viimase Balti riikide ühisaktsiooni: paigutame Via Baltica trassi igale kilomeetrile heinarulli, need kõik süüdatakse korraga. Nii tahame sümboolset ära põletada iganenud ühise põllumajanduspoliitika ja juhtida tähelepanu sellele, et nii praegu kui ka uuel eelarveperioodil saavad sarnast pindalatoetust nii need, kes kasvatavad põllukultuure, kui ka need, kes heina lihtsalt maha puistavad.
     
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vandeadvokaat ühistranspordist: alarahastuse vältimine on riigi vastutus
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
SAF Tehnika kasum kasvas aastaga poole võrra
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Raadiohommikus: kütusekriisist, elektrituru reformist ja väikeettevõtetest
Kui suured on Eesti diiselkütuse varud ja kas meil talveks ikka kütust jätkub? Teemat kommenteerib Tartu Terminali üks omanikest Rauno Raudsepp.
Kui suured on Eesti diiselkütuse varud ja kas meil talveks ikka kütust jätkub? Teemat kommenteerib Tartu Terminali üks omanikest Rauno Raudsepp.
Raadiohommikus: Eesti ettevõte saab Saksamaal soodsamalt hakkama
Viljandis kuivtoidupakke tootev Tactical Foodpack rajab uue tehase Saksamaale, sest – nii üllatavalt, kui see ka ei kõla – seal tuleb odavam. Ettevõtte tegevjuht Sverre Puustusmaa räägib Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis kõigest lähemalt.
Viljandis kuivtoidupakke tootev Tactical Foodpack rajab uue tehase Saksamaale, sest – nii üllatavalt, kui see ka ei kõla – seal tuleb odavam. Ettevõtte tegevjuht Sverre Puustusmaa räägib Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis kõigest lähemalt.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.