ÄP: võlgade tekkes ei ole alati süüdi salapärane hr Masu

Mõlemad otsused sündisid maksuameti eestvõttel, kuid Äripäeva hinnangul on need kasulikud laiemalt Eesti ärielu korrastumiseks.

Eesti ettevõtluses on olnud habemega probleemiks pankrotistunud firmades võlausaldajate huvide kahjustamine. Seadus küll kohustab ettevõtte juhti esitama maksejõuetuse ilmnemisel pankrotiavaldus, kuid tegelik elu näitab, et sellest nõudest üritatakse mööda hiilida.

Näiteks täna toimub kohtus keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusega seotud pankrotistunud Autorollo võlausaldajate koosolek. Autorollo on üks näide, kuidas pärast makseraskuste tekkimist hakati ettevõtet erinevate skeemidega varast tühjaks kantima.

Kahjuks on Autorollo sarnaseid juhtumeid olnud Eestis viimastel aastatel ridamisi, sest Eestis ei suhtuta varade kantimisse taunivalt. Enamasti pole võlausaldajad võtnud ette pikka kohtuteed, et oma õiguste eest seista.

 On selge, et raskustesse sattunud ettevõtte juhid ja suuromanikud omavad ettevõtte tegelikust finantsseisust kõige paremat ülevaadet. Ning seetõttu peaks nende tegevus olema suunatud võlausaldajate huvide võimalikult väikesele kahjustamisele. Tegelikkus on aga vastupidine ja lähtutakse sageli põhimõttest, et oma särk on ihule ikka kõige lähemal.

Äripäev loodab, et riigikohtu eelmise nädala otsus julgustab võlausaldajaid oma huvide eest senisest kindlamalt seisma ning sunnib ka raskustesse sattunud ettevõtete juhte käituma võlausaldajate, mitte aga enda või omaniku huvides.

Riigikohus otsustas, et kui juhatuse liikmed viivitavad pankrotiavalduse õigeaegse esitamisega ning kui maksejõuetule ettevõttele tekitatakse juurde kohustusi, mida ei suudeta täita, siis võivad võlausaldajad oma kahjunõude suunata ettevõtte juhtide vastu. Ehk kui sa juhina ei seisa võlausaldajate huvide eest, siis pead arvestama võimalusega, et pead tulevikus firma asemel enda isikliku varaga osa kahjusid katma.

Loomulikult on iga juhtum erinev ja on väga subjektiivne, millal täpselt ettevõtte makseraskustesse sattus. Selle väljaselgitamiseks ja selgeks vaidlemiseks ongi olemas kolmeastmeline kohtusüsteem.

Kohtupretsedendi loomisel maksuametile alla jäänud ettevõtja Andres Sallo ütles eile Äripäevas, et riigikohtu otsus mõjutab ettevõtlust pärssivalt. Tema hinnangul ei julge inimesed enam juhatuse liikme ametisse asuda.

Toimetus on teist meelt. Me arvame, et riigikohtu otsus ei sea juhatuse liikmeid põhjendamatult löögi alla, sest selleks, et panna juhatuse liige ettevõtte tekitatud kahju eest vastutama, peab olema ka piisav hulk veenvaid tõendeid. Kogu küsimus taandub lõppkokkuvõttes sellele, millal esitati kohtule pankrotiavaldus ja kuidas makseraskuste ilmnemisel ning pärast seda ettevõtte juhtkond on käitunud.

Toimetus tõlgendab riigikohtu hinnangut nii, et kõrgeima kohtuastme arvates ei tohi ettevõtte juhtkond teadlikult ja tahtlikult võlausaldajaid petta. Kui seda tehakse, siis tuleb ka rahaliselt oma otsuste eest vastutada, mitte lükata süüd umbmäärase härra Masu kraesse.

Autor: 1185-aripaev