Avalikud palgad vähendaks seletamata palgalõhet

Seletamata palgalõhe on mõningatel andmetel vastavuses palgasoovide erinevustega. Ühest küljest ei ole meil Eestis veel levinud ametiühingutesse kuulumine, kes palgaläbirääkimistel kollektiivselt võrdsete palkade eest seisab. Teisalt on tunnistatud, et naised alustavad ettevõtetega palga üle läbirääkimisi madalamalt tasemelt. Samuti käivad mehed tihedamini palgakõrgendust küsimas ning toovad julgemini juhtidele välja oma saavutusi, kinnitades oma väärtust töötajana.

Oletame, et inimene soovib kandideerida ettevõttes ametikohale. Teades üldist palgataset, oskaks ta juba varem otsustada, kas töökoht sellise palga eest huvitab ja motiveerib. Pikemaajalises perspektiivis kindlustab see töötaja lojaalsuse, sest inimene, kes tunneb kindlust, et tööandja kõiki võrdselt väärtustab, on rohkem motiveeritud. Samuti on Eestis sama töö eest ebavõrdset palka maksta seadusega keelatud ning ettevõttel võib vaidlustamise korral ees seista mitmeid ebameeldivusi.

Olen tihti kuulnud öeldavat, et palgalõhe on väljamõeldis. Pealtnäha ei ole see drastiline mure- inimene võib saada kuupalgana stabiilselt 1000-eurose palga juures nt 80 eurot vähem. Pealtnäha mitte just suur vahe? Kuid aasta lõikes on see summa, mis on peaaegu üks kuupalk. Kui tegemist on üksikvanemaga, mõjutab see otseselt tema laste toimetulekut ja elukvaliteeti. Mida väiksemad on palgad, seda suuremaks muutub paarikümne euro tähtsus kuises sissetulekus.Ettevõtetes võiks läbi viia töökohtade ning nn töötaja väärtuse objektiivse hindamise. See annaks tööandjale võimaluse selgitada, miks pealtnäha sarnased töökohad on erinevalt.

Ettevõtetele peab muidugi jääma võimalus väärtuslikke töötajaid lisaks motiveerida, kuid see ei tohi toimuda subjektiivsetel alustel. Lisaks peaks ettevõte suutma põhjendada, miks ühe või teise palgaga kaasneb teatud boonuspakett.