RKIKi probleemsed hanked tõstatavad küsimuse: kes kontrollib kontrollijat?

Probleem ei ole ainult ebaausates müüjates, sest ka hankija võib eksida, jätta tõendid kontrollimata või teha otsuse mõnele pakkujale soodsalt. Kui otsuse aluseks olevad dokumendid jäävad varjatuks, on raske avastada nii hooletust kui ka teadlikku soosimist. Salastatus võib hakata kaitsma riigi huvide kõrval hoopis halba ostuotsust ja selle tegijat.

Selle riski suurust näitavad Ukrainale mõeldud relvade ja laskemoona ostud. ERR kirjutas septembris, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 27 lepingust oli üles öeldud seitse, kogumahuga 71,6 miljonit eurot. Viie lepinguga oli jõutud kohtusse. RKIKi juht tunnistas varasemaid otsuseid selgitades: “Me ei leia üles vastuseid, miks me niimoodi otsustasime.”

See on maksumaksjale kallis olukord: kaup pole jõudnud kohale kokkulepitud viisil, raha nõutakse tagasi ja otsuste põhjuseid tuleb tagantjärele taastada. Dokumentide varasem avalikustamine ei taga, et iga halb tehing jääb ära. Küll aga annab see võimaluse märgata ohumärke enne, kui raha on välja makstud.

Hankija otsuste mõjutamise oht pole samuti pelgalt teoreetiline. Äripäev kirjeldas 19. oktoobril juhtumit, kus RKIKi toonane asejuht üritas suunata raketihanget Frankenburgile ettevõttes endas koostatud turu-uuringu alusel. Hiljem asus ta tööle teise sama suurinvestori osalusega ettevõttesse. Artikli järgi sekkus kaitsepolitsei ning raketid jäid ostmata. See näitab, miks kontrollida tuleb ka ostuotsuse kujunemist, mitte üksnes müüja lubadusi.

Sama probleem võib avalduda palju argisemalt ühe sõna kaudu: “samaväärne”. Hankija nõuab kindlat kaitsetaset, katsetulemust või tehnilist omadust. Võitjaks tunnistatakse teistsugune toode, sest hankija peab seda samaväärseks. Aga mille põhjal?

Samaväärsus vajab asjakohaseid tõendeid. Hankija hinnang peab neile toetuma. Sõna “samaväärne” ei anna õigust nõudeid valitud pakkuja jaoks leebemaks muuta. Kui üks ettevõte kulutab raha nõuete täitmisele ja tõendamisele, teine aga pääseb tõendamata kinnitusega, ei võistle nad samadel tingimustel. Loe riigihangete seadus §-d 3 ja 89.

Siin muutub dokumentidele ligipääs otsustavaks. Konkurent võib teada, et esitatud katsearuanne puudutab teist mudelit või ei tõenda nõutud kaitset. Kui talle dokumente ei näidata, peab ta otsust vaidlustama neid nägemata. Pärast lepingu sõlmimist on võimalused tulemust muuta juba oluliselt kitsamad. Kontroll, mis saab võimalikuks alles siis, kui ost on tehtud, jääb kahju ennetamiseks hiljaks.

Leedu turvavarustuse hankes sai Eurosec kogeda, mida dokumentidega tutvumine võimaldab. Hanketingimuste järgi ei tohtinud varustus julgeolekukaalutlustel pärineda Hiina tootjalt. Konkurendi pakkumuses oli tootjaks märgitud Jaapani ettevõte, kuid toote välimus tekitas Eurosecis kahtlusi.

Eurosec sai tutvuda pakkumusega, milles osa teabest oli varjatud, ning asus väidetava tootja tausta uurima. Ettevõtte sõnul selgus muu hulgas saatkonna abiga tehtud kontrollis, et tootja aadressil asus kortermaja ja tootmistegevuse kohta ei leitud tõendeid. Edasise uurimise põhjal jõudis Eurosec järeldusele, et pakkumuses oli kasutatud võltsitud dokumente ning kauba tegelik päritolu ei vastanud hanketingimustele. Ettevõtte sõnul edastati kogutud teave hankijale, kes seejärel antud pakkujad hankemenetlusest kõrvaldas.

Euroseci kirjeldatud juhul tuli probleem välja enne ostu. Selleks oli vaja valdkonnateadmisi, huvi asja kontrollida ja ligipääsu dokumentidele ja just seda saab hankija kas võimaldada või sulgeda.

Valdkonna ettevõtted tunnevad tootjaid, tooteid, sertifikaate ja katsemeetodeid. Konkurendil on ka otsene huvi märgata, kui keegi saab eelise nõuete täitmata jätmisest. Tema tähelepanek ei ole veel lõplik tõend rikkumisest, kuid see võib anda hankijale või järelevalvele põhjuse asja uurida. Neid teadmisi tasub kasutada.

Selleks tuleb teha võidu aluseks olevad põhjendused ning nõuetele vastavuse ja samaväärsuse tõendid vajalikus ulatuses kättesaadavaks enne lepingu sõlmimist. Lepingud ja nende muudatused peavad samuti olema kontrollitavad. Iga varjatud dokumendiosa puhul tuleb nimetada konkreetne põhjus ja õiguslik alus. Kui kaitset vajab üks osa, tuleb ülejäänu välja anda.

Riigisaladust ja tegelikku ärisaladust tuleb kaitsta. Kuid hankija peab suutma põhjendada nii ostuotsust kui ka seda, miks mõni selle aluseks olev tõend jääb varjatuks. Pelk lubadus, et kõik on kontrollitud, ei anna teistele võimalust kontrolli kvaliteedis veenduda.

Eesti on panustanud palju kaitsetahte tugevdamisse. Euroseci hinnangul võib aga usaldust riigi vastu kahjustada olukord, kus kaitseostude eest vastutav asutus satub avalikkuse ette probleemsete lepingute ja hangete võimaliku suunamise tõttu. Seda enam, et riigikaitseks eraldatakse üha suuremaid summasid ning avalikkusel on õigus teada, kuidas seda raha kasutatakse.

Eurosec rõhutab, et kaitsetööstuse arendamine ei tohiks toimuda ausa konkurentsi arvelt. Kui hanketingimusi kohaldatakse pakkujatele erinevalt või mõnda ettevõtet põhjendamatult eelistatakse, võib riik võtta selle ettevõtte äririskid avaliku raha eest enda kanda. Eesti kaitsetööstuse arenguks on vaja ettevõtteid, kelle tooted suudavad konkureerida võrdsetel tingimustel ka rahvusvahelisel turul.

Kaitsetahet aitab hoida teadmine, et ühise raha kasutamist saab kontrollida ja vigade eest vastutatakse. RKIKi juhtumid näitavad, miks läbipaistvus ja toimiv järelevalve on olulised ka siis, kui ostja tegutseb riigi julgeoleku nimel.

Kaitse-eelarve suurendamine ei suurenda iseenesest Eesti kaitsevõimet, kui eraldatud raha ei suudeta kasutada tõhusalt ja ausalt.

Rahvaalgatus “Kaitsehanked läbipaistvaks!” taotleb avaliku raha kasutamise paremat kontrollitavust ka kaitse- ja julgeolekuhangetes. Eesmärk on avastada puudused ajal, mil neid saab veel parandada. Kui riik nõuab pakkujalt tõendeid kauba kohta, peab ka hankija olema valmis näitama tõendeid oma otsuse kohta.