Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Juhatuse liikme vastutusaja lühenemine on põhjendatud
Mõni aasta tagasi viibisin seminaril, kus mulle tehti vägagi põhjalikult selgeks, et juhatuse liikmel ongi vaid kohustused ja vastutused ning ei ühtegi õigust. Kulus tükk aega, et selle teadmisega kaasnevast masendusest üle saada.
Eriti rõhuvaks osutus seejuures, et mingite asjaolude ilmnemisel tuleb olla valmis ka kümne aasta taguste tegude ja tegematajätmiste põhjendamiseks. Selle teadmisega elamine tekitab alateadlikku stressi ja asjatut pinget.
Selles valguses on vastutusaja lühenemine viie aasta peale (millest Äripäev möödunud nädalal kirjutas) igati põhjendatud, sest mida pikem on periood, seda raskem on esitada enda õigustuseks vastuargumente ja põhjendusi. Üldjuhul on ju ettevõtete majandustegevust korduvalt auditeeritud ja kontrollitud, paljudel juhtudel juhtimine ka uue juhatuse poolt üle võetud. Seega peaks ikkagi kehtima mingi mõistlik periood, mille jooksul võib tagasiulatuvalt pretensioone või kahjunõudeid esitada.
Tean, et paljud juhatuse liikmed on sunnitud seisus teinud valeotsuseid, aga nende sooritatud õigusrikkumised pole niivõrd ajendatud isikliku kasu saamise eesmärgist, kuivõrd tehtud just ettevõtte käekäigu huvides, et tagada ettevõtte toimimine vahendeid valimata.
Selge see, et juhatuse liige peab tagama ettevõtte toimimise ning vastutama eelkõige maksuseadustest tulenevate ja äriseadustikus sätestatud kohustustuste täitmise eest. Mida lühem, selgem ja ühemõtteliselt arusaadavam on vastutuse määratlus, seda parem.