Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ratso: rahvusvahelises tööahelas toidab lisandväärtus
Rahvusvahelistumine pole küll maailmamajanduses uus nähtus, ent täheldada võib üha süvenevat tendentsi rahvusvahelisele tööjaotusele globaalsete ja regionaalsete tarneahelate raames. Piltlikult võib üheks regionaalseks tarneahelaks pidada ka Euroopa Liidu sisest tööjaotust.
Piirideta kauplemise võimalus ELi siseturu raames aitab hästi ära kasutada mastaabiefekti ning tõsta ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet. Kui Eesti ettevõtted soovivad rahvusvahelises tööjaotuses edukalt kaasa lüüa, siis tuleks senisest enam keskenduda just rohkem väärtust andvatele valdkondadele. Mõnes neist, näiteks IT teenuste osas, on oma läbilöögivõimet juba tõestatud.
Tihti unustatakse, et tööstuskaupade väärtuses sisaldub ka hulgaliselt teenuseid. Teenuste osa moodustab EList eksporditavate kaupade väärtusest tervelt 55% ning eriti kõrge on see osatähtsus autode, elektriseadmete ja toiduainete puhul. Kõrge lisandväärtusega teenuste hulka kuuluvad näiteks IT teenused, finants- ja juriidilised teenused, logistika, transport, disain, marketing, brand jne. Võrdluseks võib tuua lihtsa koostetootmise, mis annab vaid 4-10% lisandunud väärtusest.
Eesti on oma arengus juba läbi käinud selle etapi, et on püüdnud panustada mõne suure koostetehase Eestisse meelitamisele. Elcoteqi näitel võib öelda, et see strateegia töötas teatud piirini, kui kulude tase Eestis oli veel madal. Väärtusahela sees toodetakse tavaliselt seal, kus on odavam, ning kulude kasvades liigutakse odavamatesse piirkondadesse.
OECD andmetel on Eesti praeguseks hästi integreeritud regionaalsetesse ja globaalsetesse tarneahelatesse. 23% Eesti ekspordi lisandväärtusest põhineb imporditaval sisendil, mis on kõrgem kui OECD voi ELi riikide keskmine. Eriti kõrge on see metallitoodete ja elektriseadmete puhul.
ELi liikmesriikide seas on Eesti olnud suhteliselt edukas. Ajavahemikul 2000-2010 on meil õnnestunud suurendada oma osatähtsust maailmaekspordis üle 30% ning EL koguekspordis kogunisti 50%. (Üldiselt ongi selles osas edukamad olnud ELi nn. uued liikmesriigid, sest vanadest on Saksamaa ainus, kes pole oma positsioone kaotanud. Võib öelda, et EL on tänu laienemisele globaalses konkurentsis paremini vastu pidanud kui põlised rivaalid USA ja Jaapan.)
Kui ekspordimahu osas on Eesti suurimaks ekspordituruks Soome (14%), siis kõige kõrgem lisandunud väärtus on ekspordil USAsse (9%). See näitab ka tulevase EL-USA vabakaubanduslepingu kasulikkust Eesti jaoks.
Vähemtähtis pole ka rahvusvahelistumise roll töökohtade loojana. Siingi on Eesti ELi liikmena võitja. Nimelt on Eesti eksport teistesse liikmesriikidesse aidanud luua Eestis 28 000 täiendavat töökohta, samas kui teiste liikmesriikide võit Eesti ekspordi arvelt on 9000 töökohta.
Väikeriigi jaoks mõjutavad rahvusvahelises konkurentsis toimetulekut paljud faktorid, sh innovatsiooni ja teadus-arendustegevuse, kvaliteedijuhtimise ja hariduspoliitika kujundamine.Rõõmustav on, et Eesti on suutnud viimastel aastatel suurendada kulutusi teadus- ja arendustegevusse, jäädes T&A intensiivsuselt maha vaid sellistest liikmesriikidest nagu Soome, Rootsi, Taani, Austria, Saksamaa ja Sloveenia. Selles valdkonnas on Eesti hästi ära kasutanud ka ELi struktuurivahendeid.
Mikrotasandil saavad ettevõtted palju ise ära teha. Kui endal ei piisa veel teadmistest otse välisturgudele minekuks, siis kindlasti annab väärtuslikke kogemusi rahvusvahelise kontserni tööjaotuses osalemine. See ei tarvitse tähendada ainult tootmise allhanget, vaid ka näiteks äriteenuste osutamist.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.