Kuidas päästa maaelu?

Maaelupoliitika peab toetama inimeste ja kapitali liikumist linnadest maale, see peaks olema üleriigilise tähtsusega strateegiline eesmärk. Selle saavutamise võtmeks on  kvaliteetsed ja mitmekesised töökohad maal, kirjutab EVEA asepresident Marina Kaas.

Kui räägitakse maaelust, näevad paljud vaimusilmas põldu kündvat traktorit või niidul jalutavat loomakarja.  Maaelu aga ei ole enam ammu põllumajandus. Põllumajandus pakub järjest vähem töökohti: 12,3 % maatööhõivest 2012, samas kui 1990. alguses oli see näitaja  56%. Ligi 56% töökohti maal on teeninduses ja 32%  töötleva tööstuses.  Kuid nende töökohtade pärast konkureerivad maapiirkondadega edukalt linnad. Uued töökohad  õhukese riigi ja  erasektori efektiivsuse kasvu tingimustes tekivad vaid tööstuse ja teeninduse mikro - ja väikeettevõtetes.

On loogiline, et ELi rahastatava maaelu arengukava vahenditega toetatakse mittepõllumajanduslikku väikeettevõtlust kui ainsat jõudu, mis suudab korvata põllumajandusest kadunud töökohti, pakkuda elanikele teenuseid ning  tuua maale tagasi inimesi.

Mida tuleks teha, et elu jääks maale ka pärast eurotoetuste lõppemist, loe Äripäeva tänasest paberväljaandest.