ÄP: ettevõtjad poliitikasse!

Äripäeva arvates peaks samuti nii kohalikul kui riigi tasandil poliitiliste otsuste tegemises osalema praegusest enam ettevõtjaid. Rohkem ettevõtluskogemusega mehi ja naisi vajab tegelikult mitte ainult poliitiline otsustamine, vaid ka igapäevane riigitöö ehk siis avalik sektor tervikuna.

Kõige keerukam tundub ettevõtja igapäevapoliitikasse või riigitööle kaasamisel olevat piisava väljakutse pakkumine. Samuti on see ilmselt keerukam ettevõtjate-(suur)omanike kui palgatöötajana oma ettevõtluskogemuse saanud inimeste puhul. Eks omanik taha ikka oma asjadel rohkem silma peal ja kätt pulsil hoida. Aga kui mõelda näiteks hiljuti suurt elevust tekitanud edukate eaka(ma)te ettevõtjate põlvkonna ehk nn. alfaisaste peale, siis miks mitte just neile ei võiks rantjeepõlv riigikogus otsustamise juures uut väljakutset pakkuda.

Neli aastat päevast päeva Toompeal istuda ja lihtsalt niisama kätt tõsta ei tuleks muidugi ühegi ettevõtja puhul kõne alla. Või mõnda riigiametit niisama päevast päeva lihtsalt käigus hoida. Kes on ettevõtjana väga hästi kursis sellega, et aeg on raha ning paigalseis tähendab tegelikult tagasiminekut, see vaevalt ka poliitiku või riigiametnikuna äkki teistpidi mõtlema hakkab. Ehk küll pisut teise nurga alt ja teistes raamides, aga kindlasti püüab ta selleski ametis tõhususe ja arengu suunas.

Seega näiteks riigiametitest peaksid just muutuses olevad või muutusi vajavad organisatsioonid olla ses mõttes atraktiivsuse esirinnas.

Majanduslikku kasvu ja tõhusust vajab Eesti praegu nagu kala vett. Eelarvedebatt võiks keskenduda märksa enam tulude poolele ehk siis sellele, kuidas raha tervesse ühiskonda juurde saada, mitte sellele, kuidas seda laiali jagada. See on aga otseselt seotud ettevõtluse edendamisega. Ehk nagu sõnastas tabavalt Rakvere Lihakombinaadi juht Teet Soorm: „Inimesel, kes pole eraettevõtluses või ettevõtluses töötanud ega saa aru, kust raha tuleb ja kui raske on praegusel ajal äri ajada, raha teenida ja makse maksta, on väga raske ka õiget poliitikat teha.“

Ei saa ju öelda, et näiteks riigikogus ettevõtjaid vähe oleks. Hiljuti käis läbi uudis, et neid on koguni üle 40. Samas, miks ei võiks neid olla 60, 80 või koguni 101. Kui selleks on vaja muuta mingeid ettevõtlusega tegelemisele seotud piiranguid, siis tuleks seda võimaluse korral teha.

Üheks takistuseks ettevõtjate kaasamisel poliitikasse on kindlasti pelgus siduda end erakondlikult, mis näiteks riigikokku pürgimisel tundub olevat kohustuslik. Oma osa selles on erakondade üsna madalal reitingul avalikkuse silmis, millist märki endale külge ei soovita.

Kui aga lähemalt vaadata, siis selline maine on suuresti kujunenud just seeläbi, et otsustustasandil on kasvamas nende hulk, keda võibki Eesti kontekstis maast madalast poliitikuteks nimetada. Ettevõtjate lisandumine aitaks seda reitingukõverat teistpidi keerata. Ning kohalikul tasandil saavad ju ettevõtjad kogukonna poliitikas ja arengus kaasa lüüa ühessegi erakonda kuulumata.

Autor: 1185-aripaev