Ja nii firmad üheaastaseks jäävadki

Äripäev ei poolda maksuerisuse loomist alustavatele ettevõtetele, sest see ei lahenda Eestis ettevõtluse ees seisvaid tegelikke probleeme. Ettevõtte ellujäämine esimesel tegevusaastal ei sõltu otseselt käibemaksu tasumise kohustusest, ehkki alguses võib ju maksuleevendusest abi olla. Kuigi üldjuhul on alustavaleettevõttele kõige keerulisem tõepoolest just esimene tegevusaasta, ei pruugi tegelikku kergendust anda teadmine, et näiteks teisel tegevusaastal tuleb seda konkreetset maksuliiki tasuda topelt. Ka ei ole usutav, et kõnealune maksuajatus osutuks ettevõtjateele asumise taganttõukajaks.

Ka osutub vägagi keeruliseks määratleda, missugustel ettevõtetel oleks Arengufondi juhi välja pakutud maksuajatuse õigus. Lihtsam oleks ilmselt rääkida alustavate firmade maksuajatusest kui kasvufaasis firmade omast, sest kasvufaasi määratlemiseks ei piisa vaid kirjeldusest, et kulud kasvavad kiiremini kui tulud – nii on see küll heal juhul, ent halval juhul võib kulude tuludest suurem kasv olla hoopis oluline ohumärk, mitte enam kasvu tunnus.

Kõige tugevam vastuargument on aga siiski pettuste ohu suurenemine. Käibemaksupettused on teema, millega maksuamet praegu aktiivselt tegeleb, sest eelmise aasta käibemaksuaugu suurus oli 222 miljonit eurot. See on üüratu summa, mis tõendab, et käibemaksupettused on tõsine probleem, mille lahendamisel on riik kahjuks petturitest ikka mõne sammu võrra maas. Küsimus ei ole mitte ainult selles, et säärase maksueelise loomist kõige tuntumale „petumaksule“ oleks avalikkusele raske põhjendada. Oht peitub eelkõige selles, et „maksuteadlikud“ valgekraed võivad liigagi kergesti ja kiiresti leida võimaluse, kuidas oma ettevõte pikemaks ajaks üheaastaseks jättagi või siis tõendada olemist kasvufaasis – olenevalt sellest, mismoodi see seaduses fikseeritaks. Ehk siis tarvis oleks järjekordset kontrollimehhanismi, et uus kord petiseid meepoti kombel ligi tõmbama ei hakkaks.

Sellegipoolest tunnustame Arro ettepanekut, sest see on kahtlemata tehtud siirast soovist ettevõtluskeskkonda parandada ja alustavatele ettevõtetele kasvukiirendus sisse anda. Ja iseenesest on ju hästi mõeldud ka riigi seisukohalt: jutt ei käi mitte maksuvabastusest, vaid maksuajatusest, st riik saaks käibemaksu vähemasti idee poolest ilusti kätte, kuigi pisukese hilinemisega. Ka oleme Arroga ühel meelel selles, et praegust maksusüsteemi ei peaks vaatlema dogmaatiliselt. Mis käibemaksusse puutub, siis oleme varem juhtkirjas soovitanud selle 18 protsendi peale tagasi tuua, nagu enne masu oli. Kriisimeetmena mõeldud maksutõus ei peaks pikemalt püsima jääma.

Kuid eelkõige teevad nii alustavate kui ka juba kauem tegutsenud ettevõtetele muret hoopis suured tööjõumaksud. Sotsiaalmaksulae kehtestamisest on räägitud pikka aega, tegudeni pole valitsuses aga jõutud. Kunagi ettevõtjasõbralikuks peetud Reformierakonna hirm „rikaste maksu“ kehtestamisega ajalukku minna on liiga suur, et teemaga üldse tõsisemalt tegeleda, mõjusast otsustamisest rääkimata.

Autor: 1185-aripaev