Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Haridus tuleb tööturuga kokku viia
Eestis ei ole praegusel hetkel sugugi puudust hästi tasustatud töökohtadest, tõdeb Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.
Vastupidi, meie infotehnoloogiaettevõtted on öelnud, et võiksid hommepäev anda tööd umbes tuhandele inimesele ja mõne aasta jooksul luua kokku vähemalt 7000 uut töökohta. Eesti masinaehitusettevõtted vajavad hädasti haritud ja tasemel insenere. Neid pole kusagilt võtta.
Küsimus on selles, et inimeste hariduslikud valikud ei arvesta suuresti ettevõtjate vajadusi ning seega vähenevad ka võimalused Eestis tööd saada.
Tööandjad ja tööandjate keskliit tahavad omalt poolt väga kaasa rääkida haridusküsimustes. Eeskätt selles, kes meie koolidest välja tulevad. Soov tööjõuturu vajadusi ja pakutavat haridust kokku viia on ka Eesti haridussüsteemis olemas, samamoodi kui ettevõtjatel. Nii et tahe on olemas mõlemal pool, probleemiks on minu arvates selleks hea efektiivse mudeli puudumine ja samuti selle tegevuse rahastamine.
Üks murekoht on tööandjate jaoks kutsehariduse maine. Teame väga häid koole ja teame halbu koole. Ja halvim on see, kui telekanal näitab nädala lausena lapsesuust tulnud mõtet, et kui juristiks ei saa ja muidu ka kõlbmatu olen, siis pean kutsekooli minema.
Eesti tööjõuturg vajab korralikku kutseharidust ning kuidagi ei saa kuidagi väita, et kutseharidusega inimesed on kõik alaväärtustatud. Kutseharidus Eestis on pälvinud küll vähem tähelepanu kui kõrg- või gümnaasiumiiharidus, kuid areng on olnud seal paljuski väga hea.
Autor: Peep Talimaa, Toomas Tamsar