Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Leon Glikman: lõpetage teiste rahakotis sorimine

    Vastus küsimusele, kas sissetulek ja palk selle osana peaks olema avalik, saab olla nii õiguslik kui ka maailmavaateline, leiab vandeadvokaat Leon Glikman.

     Kuna keegi ei keela oma tulu avaldada, siis puudutab konfidentsiaalsussoov neid, kes peavad avalikustamist oma õiguste riiveks. Privaatsusõigus on iseolemise garantii, mida peetakse demokraatlikus ja indiviidi huve esiletõstvas kapitalistlikus ühiskonnas elementaarseks. Euroopa Liidu õigus peab sissetulekut üheks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga kaitstud õigusteks, mis on seotud õigusega informatsioonilisele enesemääramisele, mille sisuks on põhimõte, et üldjuhul on isiku enda otsustada, millist teavet ta lubab enda kohta edastada, samuti kindlustunnet, et tema tegemisi ei jälgita. Riigikohus on palgaandmed paigutanud eraelu kaitse alasse. Kuna õigus sissetuleku privaatsusele on põhiõigus, siis peab selle riivamiseks esinema ülekaalukas põhjus. Avalike teenistujate puhul, kes pole palgasaajad töölepinguseaduse mõttes, võib ajendiks olla maksumaksja õigus teada saada, millele kulutatakse tema raha. Euroopa Kohus on sedastanud, et sissetuleku avalikustamine peab olema tingitud väga mõjukast põhjusest: näiteks alama astme ametnike puhul ei saa avalik huvi üles kaaluda avaliku teenistuja privaatsushuvi.
    Erasfääris tegutseja palga avalikustamine ei saa meile kohustusliku Euroopa õiguse järgi üldse kõne alla tulla. Ma ei näe mitte ühtegi privaatsusõiguse piiramist õigustavat põhiseaduslikku väärtust. Kadedus, uudishimu või teiste jälgimise soov pole põhiseaduslikud õigused. Neile, kes usuvad, et riigi huvid on kõrgemad indiviidi omadest, võib hüveks olla võimalus saada klassivihast läbi imbunud ligimeste kaebusi selle kohta, et keegi ei ela nende arvates vastavalt palgale, mis on ebaefektiivne, kuna kaebus eesmärgiks on pahatihti mitte riigi maksubaasi suurendamine, vaid edukama kammitsemise tung. Kui me pole kaotanud aina taanduvat lootust vabade ja enda eest vastutavate kodanike ühiskonna loomiseks, siis peaksime lähtuma isiku individuaalse vastutuse põhimõttest, kus aus privaatsusõigust hindav maksumaksja ei pea kannatama musta sissetuleku saaja pärast.
    Palkade avalikustamise pooldajad on viidanud ka tööturu läbipaistvuse vajadusele, unustades, et tööleping on tavapärane võlaõiguslik tehing, kus hinnas lepitakse kokku kahepoolselt, tulenevalt töötaja vajalikkusest ja turuväärtusest. Vahetegemine jääb arusaamatuks, kuna muude  tsiviilõiguslike lepingute puhul konfidentsiaalsusküsimus ei tõstatu. Kõigi tehingute tingimuste avalikustamine tähendaks ärisaladuse elimineerimist, mis lõpetaks vaba konkurentsi ja tsiviilkäibe. Meile on sümptomaatiline kodaniku põhiõiguste kergekäeline äraandmine, mis  on avanud potentsiaali uuteks põhiõiguste rikkumisteks, mistõttu järgmiseks sihtmärgiks võib „läbipaistvuse“ ettekäändel saada näiteks pangaarvete või investeeringute lahtisalastamine. Pigem tuleks liikuda privaatsuse kaitse suunas ja kaotada tänini kehtiv diskrimineerimine sotsiaalse ja majandusliku staatuse pinnalt, mille ilminguks on see, et palgatulu ja tulumaksuga maksustatav tulu on põhjendatult salastatud, ent kus äriregistri süsteem võimaldab miskipärast avalikustada dividenditulu, mis peaks evima täpselt samasugust kaitset. Põhiseaduses pole reservatsioone, et omanikutulu on privaatsusõiguse seisukohast vähem kaitstud kui muu sissetulek.
    Ja üldse, igaüks võiks tegelda oma asjadega ning lõpetada tuleks võõras taskus sorimine.
    Leon Glikman osaleb Äripäeva palgafoorumil 17.10.
     
     
     
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Toetame restoraniäri vintskeid tegijaid. Hääletame jalgadega!
Häid emotsioone pakkuv külalislahkusettevõtlus püsib ja jääb püsima peaasjalikult tegijate kutsumusel ja entusiasmil, millele sektori puhul tuleb tähelepanu pöörata, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Häid emotsioone pakkuv külalislahkusettevõtlus püsib ja jääb püsima peaasjalikult tegijate kutsumusel ja entusiasmil, millele sektori puhul tuleb tähelepanu pöörata, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tallinna börs lõpetas päeva punases
Balti aktsiaturgudest lõpetas neljapäeva punases vaid Tallinna börs, mis taandus -0,14%. Balti koondindeks edenes +0,21%, Riia börs +0,25% ning Vilniuse börs +0,01%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas neljapäeva punases vaid Tallinna börs, mis taandus -0,14%. Balti koondindeks edenes +0,21%, Riia börs +0,25% ning Vilniuse börs +0,01%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kunman asus juhtima oma suures kahjumis joogiveefirmat
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Keskkonnaamet nõuab LHV asutajalt ranna keelualale ehitatud eratee ülesvõtmist
Keskkonnaamet alustas haldusmenetlust, et LHV kaasasutaja Andres Viisemann oma Haapsalu külje all asuvalt mereäärselt maatükilt, mis asub ranna ehituskeeluvööndis, ebaseaduslikult ehitatud tee üles võtaks.
Keskkonnaamet alustas haldusmenetlust, et LHV kaasasutaja Andres Viisemann oma Haapsalu külje all asuvalt mereäärselt maatükilt, mis asub ranna ehituskeeluvööndis, ebaseaduslikult ehitatud tee üles võtaks.