• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vitsur: tagasiside aitab edasi minna

    Inimesed ja ühiskond ei ole hädapätakad, kui tahame arutleda selle üle, et meie elu senisest paremini läheks, kirjutab LHV majandusekspert Heido Vitsur. Kui riigikontroll peab ikka ja jälle osutama samadele puudustele ning Eesti püsib oma peamiste sotsiaalmajanduslike parameetrite järgi endiselt seal, kus aastaid tagasi, tuleb paratamatult küsida, miks pole meie väidetavad eelised realiseerunud meie eduks.

    Siinjuures ongi kõige olulisem, et kui meile midagi ei meeldi, siis hakkame me rääkima ja analüüsima, miks asjad pole läinud nii, nagu nad minema oleks pidanud. Ei saa leppida lihtsalt tõdemusega, et paljudel naabritel või saatusekaaslastel on meist veel halvemini läinud. Oskus näha ka väikesi möödalaskmisi, soov neist rääkida ja julgus teha nende kohendamiseks ettepanekuid on edu saavutamisel kriitilise tähtsusega.
    Nii kaua, kui on eksisteerinud teadus juhtimisest, on teatud, et juhtimine toimub tagasiside, mitte kiidulaulu abil. Ajalugu on enam kui kord tõestanud, et režiimid ei saa olla edukad, kui normaalne tagasiside on häiritud või puudub.
    Paraku pole tagasiside saamisega kunagi lihtne. Esiteks on ühiskond väga keeruline ning vaja läheb ülimalt mitmekesist tagasisidet, samuti selle mõtestamist ja üldistamist. Sellise mitmetahulise tööga ei saa eraldi võetuna hakkama ükski inimene ega ametkond. On vaja vaba ja avalikku diskussiooni, mitte selle mahasurumist või halvustamist.
    Teiseks ei päästa meid alati arvuliste näitajatega tegelemine. Arvud on enamikul juhtudel küll vajalikud ja kasulikud, kuid kui asi läheb näiteks rahva vaimse tervise, emotsionaalsete kannatuste või moraali juurde, muutub arvudega opereerimine keerulisemaks ja mõnikord ka desinformeerivaks. Asju, mida me defineerida ei oska, kuid mida me kohates ära tunneme, on peale pornograafia ju teisigi.
    Kolmandaks on inimeste jaoks on hoopis olulisemad teised parameetrid kui peamised makroökonoomilised näitajad.
    Kui vähe me ühiskonnana oma tegevusest tegelikult tagasisidet tahame saada, paistab vahest kõige paremini välja meie riigieelarve protsessist, tõdeb LHV majandusekspert Heido Vitsur. Mis see nii on, loe pikemalt tema arvamusloost tänase Äripäeva paberväljaandes.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Raadiohitid: hinnatõusust ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Tootjahinnad on aastaga tõusnud kolmandiku võrra
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.