Erakonnad võivad seaduste müügihinda tõsta

Ülemöödunud aastal teatas endine õiguskantsler Allar Jõks, et ühe suurettevõtja sõnul maksab erakonna hinnakirjade järgi seadusmuudatuse algatamine 32 000 eurot. Selle raha eest pidavat saama seadusele ühe erakonna toetuse läbisurumise garantiita. Täpselt sama suur summa ehk 32 000 eurot on kehtestatav karistuspiir.

Möödunud nädalal selgus, et parlamendierakonnad on seljad kokku pannud: erakonnaseaduse eelnõule ei laekunud ühtegi ettepanekut, mis 32 000 euro piiri alandaks. Kui vahepeal karistusseadustikku muudetakse – ja sellega justiitsministeerium praegu tegeleb – tõuseb summa aga 40 000ni. See tähendab, et erakonnad saaksid seaduste müügihinda tõsta veel kuni 20 protsenti. Etteantud summa ulatuses toimetamine kriminaalmenetlust kaasa ei too. Hukka mõista võidakse üksnes "hinnakirja" eiramise eest.

Võib väita, et kriminaliseerimine ei anna tulemusi ja süsteemi parandamiseks tuleks muuta erakondade rahastamissüsteemi laiemalt. Teisalt on erakonna liikmete seas viimasel ajal süvenenud karistamatuse sündroom. Seda väljendas ehedalt Reformierakonna eksjuht Siim Kallas, kui kommenteeris tema juhitud ja erakonda anonüümselt rahastanud ettevõtte R-Hooldus tegevust. Kallas väitis: "kõiki erakondasid on anonüümselt rahastatud". Nende argumentidega sisendavad poliitikud, et mustast rahastamisest on saanud uus normaalsus. Leppige sellega.

Eksperdid aga ei lepi. Eesti Päevalehes avaldatud uudisloos väitsid nad, et keelatud annetuste karistuspiir võiks olla kümneid kordi väiksem kui 32 000 või 40 000. See ei paista sobivat riigikogulaste pillava elustiiliga, muidu nad vähemasti püüaksid seda alandada. Näib, et rahvasaadikud ei taju raha väärtust. Sellesama 40 000 euro eest saab Tallinna kesklinna osta väikese korteri. Nn tavainimesed maksavad pangalaenu pool elu, et seda endale lubada.

Omajagu on karistamatuse tunnet poliitikutes süvendanud ka mullune riigikohtu lahend, millega endine Tallinna linnavolikogu liige Mati Eliste mõjuvõimuga kauplemises õigeks mõisteti. Lahendis seisis, et eraldi tuleb tuvastada, kas ametiisiku mõjutamine on olnud ebaseaduslik. Ent norme, mis teeksid vahet ametnike seaduslikul ja ebaseaduslikul mõjutamisel, Eestis ei ole. Sellest võis järeldada, et igasugune mõjutamine on lubatud, sest mis pole keelatud, see on lubatud. Viidates Reformierakonda kuulunud Elistet puudutavale riigikohtu otsusele, lõpetati osaliselt ka keskerakondlastest riigikogu liikmete Priit Toobali ja Ester Tuiksoo kriminaalasi.

Tahes-tahtmata jääb mulje, et Eesti poliitikud koostavad seadused eeskätt selleks, et kaitsta ennast ning oma ärihuve.