• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ilvese käik õõnestab Ligi jalgealust

    President Toomas Hendrik Ilvese otsust jätta välja kuulutamata käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seadus võib käsitleda ninanipsuna rahandusminister Jürgen Ligile ja laiemalt Reformierakonna ülbitsemisele.

    Ligi valis kaotajana muidugi vale retoorika, nagu karta oligi: vana koer ei õpi uusi trikke. Kõnealuses kontekstis ei õnnestu Ilvest kuidagi grupihuvide kaitsjana näidata, see lihtsalt ei veena. Avaliku huvi kaitsjana esinemiseks oleks Ligi ammugi pidanud retoorikat vahetama. Ilves  seevastu saab praegu üsna mugavalt liuelda, tal pole praegu seadusemuudatuste tagasilükkamiseks mingeid erilisi sisulisi argumente üldse vajagi, sest avaliku arvamuse foon töötab niigi Ligi kahjuks – ja juba üksnes sellega Ilvese kasuks.
    Kui Reformierakond peaks kolmandat korda pärast Michalit ja Langi mõne ministri pea maineparanduse altarile tooma, siis on see ilmselt Ligi oma. Ja sellest oleks kahju. Sest kui Michalile ja Langile sai saatuslikuks vassimine ja  valetamine, siis seda Reformierakonna suurimat pattu ei tea avalikkus Ligi hingel küll olevat.
    Ent poliitikat kõrvale jättes on väga hea, et Ilves seadusemuudatusi välja ei kuulutanud. Häbiasi on üldse, et riigikogu käitus pelgalt kosmeetiliste täpsustustega ilustatud muudatusi menetledes kummitemplina ja väljastas ehedat praaki, mida rahanduskomisjoni esimees Sven Sester ju ka ise tunnistas, küll mahedamate väljendustega. Häbiasi on ka see, et valitsus riigikokku praaki saadab. Praaki praagiks kuulutades seisis Ilves oma ülesannete kõrgusel.
    Lõppev aasta läheb ajalukku kunagi ettevõtjate huve kaitsvaks parteiks peetud Reformierakonna ja ettevõtjate terava vastuseisu aastana, mille sarnast lähiajalugu ei mäleta. Teravaks ja mõlemalt pooleks kohati ka väga emotsionaalseks kujunenud konflikt leidis ühiskonnas laia vastukaja isegi nendes ühiskonnakihtides, mida muudatused otseselt ei puudutanuks. Väikese ebaõigluse ravimine suurega ning  „Kõik ettevõtjad on kaabakad“-suhtumine asetub sujuvalt ühte ritta partokraatliku katsega võtta üle maksumaksja rahaga tehtavat ajalehte, seemnete söömise ja fooliummütsikestega, ämma kapiga – ehk siis kõige sellega, millega lihtsalt enam ei lepita, olgu meil asjad Ansipi lemmiku Eurostati andmetel muu Euroopaga võrreldes kui hästi tahes.
    Autor: Vilja Kiisler, Vilja Kiisler
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Auhinnatud personalijuht: mida kaasa pakkida 2021. tööaastast?
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Bitcoini hind kolistas veel allapoole
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Venelaste sotsiaalmeediaplatvorm läks riigi kontrolli alla
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Kinnisvarabüroo: novembris olid Tallinna korteriturul rekordilised nii hind kui tehingute koguarv
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.