• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Omakapitalimaks toob maksurahu ja loob õiglust

    Omakapitalimaksu kehtestamine võimaldab  luua maksurahu järgmiseks kahekümneks aastaks, ilma et üldine maksukoormus Eesti majandusele ja ettevõtlusele suureneks, leiab "Elamisväärse Eesti" üks algatajaid Karli Lambot, kirjutab "Elamisväärse Eesti" algatajaid Karli Lambot.

    2000. aastal viidi Reformierakonna eestvedamisel läbi unikaalne maksureform, mille põhisisuks oli asendada ettevõtte teenitud kasumi maksustamine ettevõtte jaotatava kasumi maksustamisega. Kui aastatel 1996-1999 moodustas Eesti ettevõtluse maksukoormus Eurostati andmetel maksustruktuurist keskmiselt 16,7%, siis aastatel 2000-2006 langes see 6,2%le.
    Teise olulise maksupoliitilise loosungi „Reeded maksuvabaks!“ eesmärk oli vähendada üldist tulumaksu määra 26%lt 18%le. Seda teostatakse viisil, kus osa maksukoormust nihutatakse tulu maksustamiselt tarbimisele. Tõusnud on käibe- ja aktsiisimaksud. Kui ettevõtjate maksukoormus langes, siis enamiku palgasaajate reaalne sissetulek ei ole suurenenud.
    Nende kahe maksureformi koosmõjus leiame end olukorrast, kus Eesti maksuliste tulude struktuuris moodustavad tööjõumaksud 53,9% (ELis keskmiselt 51,2%), tarbimismaksud 39,8% (28,7%) ja kapitalimaksud 6,3% (20,1%).  Rahvusvahelises konkurentsivõrdluses on Eestis tööjõud seega ülemaksustatud, ettevõtted ning kapital aga alamaksustatud. Rida teadlasi väidab, et kui kapitali ja tööjõu maksustamine oleks olnud paremini tasakaalustatud, siis oleks kaasnenud suurem ühiskonna heaolu kasv.
    Vajame uut tasakaaluasendit. Maksureformi rakendamisega oleme jäänud poolele teele, suutmata vältida väärkasutusi ja maksuauke. ELi ema-tütarettevõtte direktiivi rakendamisel oleme topeltmaksustamise vältimiseks otsustanud mitte maksustada saaja tuluna mitteresidendile makstavat dividendi. Kui suureks peab muutuma maksuvaba kasumi väljavool Eestist, et ühiskond suudab seda veel tolereerida?Teiseks, et Eestis asutatud ettevõtetes on oluliselt kasvanud omakapitali osa, mida ei reinvesteerita Eesti majandusse, vaid siirdatakse maksuvabalt laenudena, deposiitidena jne välisriikidesse. Kui reformi algne idee oli vabastada tulumaksust reinvesteeringud kohalikku majandusse, siis siingi on kätte jõudmas olukord, et  tuleb hinnata ühiskonna taluvuse piiri.
    2012. aastal oli Eurostati andmete põhjal Eestis keskmine netotulu ühe töötaja kohta 7358 euroni aastas ehk 613 eurot kuus. Olime selle näitajaga Euroopas 22. kohal ja viie Euroopa kõige jõukama riigi hulgast lahutas meid 3,9kordne erinevus. Euroopa etteotsa on jõudnud aga meie ettevõtluse üldine maksukoormus kui mandri kõige madalam.
    Väljarände ja palgavaesuse tõttu on meil objektiivne vajadus vähendada tööjõumakse. Tänane üksikisiku tulumaksuvaba miinimum on 144 eurot kuus. Et tõsta see lähiajal 500 euroni, tuleks riigieelarves nihutada maksukoormust suurusjärgus 600 mln eurot just omandimaksudele.
    Lahendus. Mõistlik lahendus oleks kehtestada 10-15%ne klassikaline ettevõtte tulumaks, mis kehtib ka meid ümbritsevates riikides: Soomes 26%; Rootsis 22%, Poolas 19%, Lätis 10-15%, Leedus 15% ja Venemaal 13-20%.Selle maksu puudusteks on mahukas regulatsioon ning ressursi- ja teadmistemahukas täiendav maksuarvestamise kohustus ettevõtetele ning selle kontrollimine maksuametile.  Pigem tasuks meil Šveitsi eeskujul juurutada hoopis kohalikele oludele vastav omakapitalimaks. Põhiline erinevus ettevõtte tulumaksust seisneb selles, et maksubaasiks ei ole mitte ühe aasta, vaid ettevõtte kogu tegevusaja jaotamata puhaskasum. Maksuarvestus tuleks kehtestada kord aastas äriregistrile esitatud majandusaasta aruande alusel. Kui kasum on dividendideks jaotatud, siis omakapitalimaksu tasuda ei tule.
    Eesti ettevõtete koondbilanssi analüüsides selgub, et 10%se klassikalise ettevõtte tulumaksu laekumisele vastaks umbes 1,3%ne ettevõtete omakapitalimaks. Kui sellist maksu rakendada kuupõhiselt, siis oleks tegu 0,11%lise maksuga kuus. Nõnda maksukoormuse osalisel üleviimisel tööjõult ettevõtetele riigi üldine 32%ne maksukoormus ei muutu. Tulumaksuvaba miinimumi oluline suurendamine  oleks aga efektiivne abinõu vaesuse ja palgavaesusega võitlemiseks. Ettevõtetele muutub omakorda soodsamaks tööjõu kaasamine.
    Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi “Edukas Eesti” raames.
     
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Rahvuslik projekt: päästame keskealised põdurate liigast
Tulevikuväljakutseist rääkides on tavaks rääkida noortest, aga miks? Eesti noored on avatud ja nutikad maailmakodanikud, kes saavad enda põlvkonna väljakutsetega ise hästi hakkama. Meie noored pole hukas. Meie vanad on, ja siin tuleb lahendusi otsida, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Forus Grupi juhatuse esimees Margus Nõlvak.
Tulevikuväljakutseist rääkides on tavaks rääkida noortest, aga miks? Eesti noored on avatud ja nutikad maailmakodanikud, kes saavad enda põlvkonna väljakutsetega ise hästi hakkama. Meie noored pole hukas. Meie vanad on, ja siin tuleb lahendusi otsida, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Forus Grupi juhatuse esimees Margus Nõlvak.
LHV aktsia tegi eilse järsu languse paari tunniga tasa
LHV aktsia on täna pea täielikult eileõhtusest järsust langusest taastunud. Analüütikute hinnangul oli eile lõpuoksjonil toimunud müük Balti turgudel ebamõistlik.
LHV aktsia on täna pea täielikult eileõhtusest järsust langusest taastunud. Analüütikute hinnangul oli eile lõpuoksjonil toimunud müük Balti turgudel ebamõistlik.
Energeetika ja puidutööstus vedasid tööstustoodangu kasvu
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted oktoobris 2,8% rohkem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Toodang suurenes energeetikas 11,8% ja töötlevas tööstuses 3,5%, vähenes aga mäetööstuses 39,7%.
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted oktoobris 2,8% rohkem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Toodang suurenes energeetikas 11,8% ja töötlevas tööstuses 3,5%, vähenes aga mäetööstuses 39,7%.
Raadiohommikus: alternatiivturu IPOmaania
IPOde sadu jätkub – sellest nädalast saab Nasdaq Balti alternatiivturul First North märkida kahe Eesti ettevõtte aktsiaid.
IPOde sadu jätkub – sellest nädalast saab Nasdaq Balti alternatiivturul First North märkida kahe Eesti ettevõtte aktsiaid.