Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Jõukus tuleb ekspordi ja impordi vahekorda muutes

    Jõukuse kiireks ja pikaajaliseks edendamiseks tuleb suurendada riiki saabuva ja siia jääva raha hulka, kirjutab Toftani tegevjuht Martin Arula.

    Iga eksportiv ettevõte toob Eestisse raha, mõni neist saadab selle ka kohe välja. Ekspordi arendamisel peame eelistama sektoreid, kus toodetav lisandväärtus (palgakulu, kulum ja kasum) on võimalikult suur ja mille muu kulubaas ehk toorained ja kasutatavad teenused on Eesti päritolu, st turism, põllumajandussektor koos toiduainetööstusega, metsasektor koos puidutööstusega, kohalikke maavarasid väärindavad sektorid.
    Üks ekspordieuro võib anda kuni 20 SKT-eurot. Igast kodumaisest rahavahetusest saavad tulu nii selles osalevad kui ka kaudsed isikud, samuti riik maksude näol. Riigil tuleb määratleda ekspordi- ja tööstuspoliitika, need on meil aastast 2001 ja tänapäevast konteksti arvestades naeruväärsed.  Hädavajalik on teadlaste osalusel üle vaadata loodus- ja maavarade kasutamine, sest osa neist on ala- või väärkasutatud. 
    Vähendame importi riigiostudel. Praegu ostame naabrite gaasi ja vedelkütuseid, mööblit, ehitusmaterjale ja muud riigihangete korras sisse, jättes SKT mõistes väärtuslikumad omamaised tootjad kõrvale. Ei saa piirata vaba kaubavahetust, aga Euroopas saab toodete ja toorainete keskkonnamõjuga arvestada. Riik võiks toodete ostmisel keskkonnamõjuga arvestamisel eeskuju näidata. Võib-olla aitaks ökoloogilise jalajälje silt ostudel Eesti riigi ostud omamaist eelistavaks muuta.Miks kütame riigiasutusi Venemaa gaasiga ja ostame Hiina toole? Oleme gaasist odavama, taastuvatest allikatest pärit pelleti-ja biokütuse tootmisel Euroopas esirinnas. Toodame asju, mille tarbimisväärtus on eksportkaubaga võrdne, aga riik neid ei osta. Riik teeb hanked hinna-, mitte väärtuspõhiselt, arvestamata ostude mõjuga SKT-le.
    Vähendame mittevajalikku importi. Tarbime meeletult importkaupa, mis suuresti keskkonna- ja töötajavaenulikult toodetud. Omamaine, keskkonnasäästlik kaup jääb ostmata. Eraisikud tarbivad üheksa miljardi euro eest aastas. Hetke­emotsiooni ajel ostame toidukaupu, riideid, ehitusmaterjale, visates raskelt riiki sisse toodud raha üle piiri tagasi.
    Sortimendinõukogud, palun lõpetage rikneva või tagasisaadetava prügi maaletoomine. Kasumid kaubanduses sellest ei kahane.  Edukas Eesti on orienteeritud sisukale ekspordile, mõtestatud impordile ja sisetarbimisele.
    Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi “Edukas Eesti” raames.
     
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.