Kui oluline on Vene gaas Euroopas?

Statistikaga on pisut keeruline, aga Eurostat annab võimaluse vähemalt üldjoontes hinnata, kui oluline on Venemaa gaas Euroopa riikide jaoks. Ootuspäraselt on pilt riigiti erinev, kuid üldiselt võib öelda, et hirmul on suured silmad, kirjutab majandusanalüütik Maris Lauri oma blogis.

Gaasi osakaal sisemaises energiatarbimises oli Euroopa Liidu 28 liikmesriigis 2012. aastal 23,3%, varieerudes 0% (Küpros, Malta) ja 40,3% (Holland) vahel. Suuremad sõltlased Hollandi järel: Itaalia (37,6%), Leedu (37,5%), Ungari (35,2%), Suurbritannia (32,8%), Rumeenia (30,5%), Horvaatia (29,7%), Iirimaa (29%), Läti (26,7%), Slovakkia (26,1%), Belgia (25,5%), Luksemburg (23,7%), Hispaania (22,1%), Austria (22%) ja Saksamaa (21,9%). Eesti tarbimises oli 2012. aastal gaasi osakaal 8,9%. Meist väiksem veel Soomes (8,8%) ja Rootsis (2%).

Tarbitavast gaasist toodetakse ELis 33,9%, 88% imporditakse ja 22,2% eksporditakse (kuna eksport-import ei toimu üksnes ELi sees, siis tulebki kogusumma suurem kui 100%). Holland ja Taani toodavad maagaasi enam kui nad tarbivad (suhted tarbimisse vastavalt 149% ja 174%). Suurema osa maagaasist toodavad ise Horvaatia (68%), Rumeenia (80%) ja Suurbritannia (53%). Suuremad eksportijad on Taani (76% tarbimisest), Holland (131%), Austria (71%), Ungari (28%), Saksamaa (20%), aga ka Suurbritannia (17%), Prantsusmaa (14%), Horvaatia (9%) ja Hispaania (9%).

Vene gaasi osakaal gaasi impordis oli 2011. aasta andmetel 100% Bulgaarias, Eestis, Lätis, Leedus, Slovakkias ja Soomes. Venemaalt ei importinud gaasi Taani, Iirimaa, Hispaania, Horvaatia, Poola, Portugal, Rootsi ja Suurbritannia. Mikroskoopilises koguses (0,3%) tegi seda Belgia. Tulemus: ELi imporditavast maagaasist tuli Venemaalt 24,9%. Oluline on siin seegi, et 2011. aasta andmetes pole Horvaatiat. Kuigi riik on väike, mõjutab ta siiski pisut üldist pilti ning vähendab Venemaa rolli kogu ELi gaasitarbimises.

Vene gaasi osakaal ELi energiatarbimises oli seega hinnanguliselt 2012. aastal alla 6%. Kõige suurem Vene gaasi sõltlane on Leedu (37%), järgnevad Läti (27%), Rumeenia ja Slovakkia (mõlemad 26%), Ungari (23%), Tšehhi (16%), Austria (14%), Bulgaaria (13%) ja Itaalia (11%). Alla 10%lise osakaaluga on Eesti (9%), Soome (9%), Kreeka (8%) ja Saksamaa (8%), Luksemburg (6%), Sloveenia (5%), Holland (4%) ja Prantsusmaa (2%).

Nagu näha, on selles loendis ka riigid, mis tegelikult saavad suurema vaevata loobuda (Holland) või oluliselt vähendada (Ungari, Austria) sõltuvust Venemaa gaasist (nad ekspordivad olulise osa imporditud gaasist). Ka paljuräägitud Saksamaa sõltuvus Vene gaasist on tugevalt ülehinnatud. Muidugi tuleb arvestada, et gaasi kasutatakse eelkõige soojus- ja elektrienergia tootmiseks, kuid tarbimises on nt mootorikütustel päris suur osakaal.

Gaasitarbimisest kasutasid majapidamised ELis 28%, umbes 32% läks soojus- ja elektritootmisesse ja ülejäänu tarbisid ettevõtted. Riigiti on pilt väga erinev. Näiteks Eesti läheb umbes 80% energiatootmisesse ja 10% majapidamiste otsesesse tarbimisse. Samas Lätis on vastavad osakaalud 64% ja 9%, Leedus 39% ja 5%, Suurbritannias 29% ja 40% ning Saksamaal 27% ja 31%.