Putin ei piirdu Ukrainaga

Eesti tugevus on see, et meie oleme valiku teinud ning oma kuuluvust väljendanud. Meie oleme teinud reformid, mis tõi meid nõukogude okupatsiooni laastavast mõjust välja. Turvaline keskkond on äärmiselt oluline ühiskonna arenguks ja tagamaks investeeringute Eestisse tulemist. Kui sisejulgeolek on tagatud, siis on see oluline eeldus investeeringuteks. Seda turvalist keskkonda ei saa tagada tankidega (kuigi riigil võiks need olemas olla), vaid piirivalve, pääset ja  politsei abil.

Halb uudis on see, et majandusel ei lähe hästi. Hetkel on hea uudis, et ka Venemaa majandusel ei lähe hästi. Mõistagi on kaubavahetusele ja turismile parem, kui mõlemal pool Schengeni piiri on rahulikumad ajad. Aga ei ole. Sanktsioonide kehtestamisele järgnenud nädalal teatas Putini administratsioon, et sanktsioonid on Vene majandusele avaldanud vaid vähest mõju. Kui need olid mõni nädal kehtinuna avaldanud juba vähestki mõju, on see Venemaa jaoks halb uudis.

Iraanile kehtestatud sanktsioonid olid märksa rängemad, ning siis läks neli aastat, enne kui Iraan oli nõus oma tuumaprogrammi osas läbi rääkima. Veel tuleb arvestada, et Iraan oli juba enne majandussanktsioone välismaailmast märksa vähem sõltuv kui Venemaa. Venemaa majanduse suurus on võrreldav Itaalia majanduse omaga. Territoorium aga ei ole võrreldav suurt millegagi, Aafrikaga ehk. Kui Itaalia jõukus venitada Venemaa-suurusele territooriumile, siis ei jää sellest suurt midagi järele. Liiatigi on Venemaa jõukus koondunud kahte linna, mis jätab ülejäänud Venemaale veelgi vähem.

Kas Putini huvid piirduvad ainult Krimmi, Donetski või Ukrainaga? Vaevalt küll. Riike, kes ei ole NATOs ja Euroopa Liidus on Venemaa naabruses küllalt. Ukraina ning Moldova on kindlasti sihtmärgid, aga välistada ei saa ka Kasahstani või Kesk-Aasiat. Kui meetodiks ei ole otsene rünnak, siis mõjutustegevus kindlasti. Positiivne on, et Putini režiimil ei ole sellel korral kellegagi pakti teha ning sellise majandusega ei ole lihtsalt võimalik kaua kõigiga tülis olla.