Miks iga kinnisvara-arendus ei müü?

Tallinna elamuturg on elav ning potentsiaalsete ostjate hulk, kes sooviksid omale uut korterit, endiselt suur. Turuaktiivsus on jõudnud eelmise kümnendi keskpaiga tasemele, kuid kinnisvaraarendajate tegevus ja ülesanded erinevad möödunud ehitusbuumiperioodiga võrreldes oluliselt.

Väljakujunenud taristuga "mägede" korterites, kus on tagatud elementaarsed mugavused, elab peaaegu pool pealinlastest. Lasnamäed, Mustamäed ja Õismäed eelistavad paljud korteriomanikud hea hinna- ja kvaliteedisuhte tõttu ning uute arendusprojektide ehitus jätkub ka neis piirkondades.

Privaatsus, isikupära ja prestiiž ei ole aga magalapiirkondade tugevaimad küljed, mis tingib selle, et võimaluste tekkimisel hakkavad sealsed elanikud otsima alternatiive. Täna on soovijal võimalik valida Tallinna eriilmeliste linnaosade ja asumite vahel ning soetada kodu, mis vastab tema ja lähedaste elustiilile.

Elustiil määrab linnaosa. Viimase kümne aasta jooksul on kinnisvaraostjate teadlikkus ja soovid kasvanud - sobiva korteri või maja otsimisel lähtub ostja varasemast rohkem oma elustiilist, millega uus kodu peab sobima nii palju kui võimalik. Esimene eelistus pannakse paika sõltuvalt leibkonna suurusest ja sellest, kas eelistatakse elada südalinnas, miljööväärtuslikus linnaosas või hoopis rahulikus eramajade piirkonnas.

Valikut mõjutab paljuski just elukorraldusliku logistikaga seonduv - kui kaugel asuvad töökoht, kool, lasteaed ja pood. Aktiivsele inimesele on üliolulised ümbruskonnas olevad vabaaja veetmise võimalused ja  spordirajatiste lähedus. Aktuaalne ja arukas on pöörata tähelepanu hoone energiasäästlikkusele, samuti mängib olulist rolli arendaja usaldusväärsus. Nii öelda pehmetest argumentidest on inimese jaoks sageli väga tähtis ka kodupiirkonna identiteet ja enese samastamine kohaliku elustiiliga.

Rajooni elanikel oma nägu. Pealinn areneb ja eristub, igal piirkonnal on oma nägu, mille kandjaks ja peegeldajaks on sealsed elanikud. Hea näide on miljööväärtuslik, madala hoonestusega Kalamaja, mis on viimase viie aastaga tõusnud fööniksina tuhast. Tänaseks on Kalamajal kindel kuvand ja sealsetel elanikel teistest eristuv elustiil. Kalamaja residendile on omane olla loomeinimene, sõita jalgrattaga, einestada Kalamaja poppides kohvikutes ja külastada erinevaid piirkonna üritusi. Muu kõrval on olulisel kohal ka heasõbralikud suhted naabruskonnas, kogukonnatunne ja ühised ettevõtmised.Kodu uues miljööväärtuslikus piirkonnas

Kuidas uus ja vana kokku siduda. Miljööväärtuslik piirkond ei tähenda sugugi vaid vanema hoonestusega asumit. Heaks näiteks on Rotermanni kvartal, kus vana on ühendatud uuega, kusjuures elamispinnad on kõik uushoonetes. Terviklikke, läbimõeldud uusasumeid on veelgi ning neis on hakanud tekkima oma identiteet ja piirkonna tunnetus.

Elu linna tuiksoonel, südalinnas, ei ole aga kaugeltki kõigile sobiv lahendus. Privaatsust ja looduslähedust südalinn nii palju ei paku. Seetõttu on "meie tunnet" alati otsitud ka linnalähedastelt aladelt nagu Viimsi, Peetri või Tiskre. Just siin saavad teiste kõrval oluliseks ostjaskonnaks lastega pered, kes eelistavad head, turvalist, sõbralikku ja rahulikku elukeskkonda.

Kui senised populaarsed piirkonnad, kas või eelmainitud Viimsi ja Peetri, on juba üsna tihedalt asustatud, siis valikut, kus ka elu rahulikum, on veelgi. Neid "oaasikesi" on rajatud üle linna - Nõmmele, Haaberstisse ja Kristiinesse.

Kuna Tallinna äärtes on veel omajagu nii öelda avastamata piirkondi, siis on neid kohti, kuhu rajada uusi miljööväärtuslikke, oma identiteedi ja teatava, heas mõttes, suletusega elupiirkondi veel piisavalt.

Äärelinn kutsub ka hinnaga. Nagu paljude vestlustega, nii jõuame ka siin lõpuks välja rahani.  Viimaste aastate jooksul hoogsalt kasvanud kinnisvarahindade puhul ei saa sellest teemast üle ega ümber ning eelmainitud elustiili ja logistikaga seotud valikute kõrval on tähtsaks kriteeriumiks ka raha.

Valikuid on turul palju ja hinnavahemik sõltuvalt asukohast küllalt lai. Uute kesklinna korterite ruutmeetrihinnad liiguvad sihikindlalt 2500 ja enama euro suunas, magalarajoonides jääb uute pindade hinnatase vahemikku 1500-1900 eurot ruutmeetri eest.

Soodsama hinnaga uued äärelinnakorterid müüvad kiiremini. Rahulikum elu, peresõbralik keskkond ja taskukohasem hind on see kooslus, miks ostjaskonna eelistused langevad uutele linnaäärsetele looduslähedasematele elupiirkondadele.

-----

Kommentaar ilmub 10. juuni Äripäeva kuukirjas Kinnisvara. Lisaks saab väljaandest lugeda, kuidas kinnisvaraga firma toodet või teenust müüa, kuidas rajada säästlik ärimaja nii, et seal ei peaks pimedas istuma ning miks ootab Swedbank laenuvõtmise hoogustumist.